Maavalitsuse korraldatud arengukonverentsil “Riik — kas dirigent või pealtvaataja Eesti majanduses” tõdesid esinejad, et riigi rolli tähtsustatakse praegu rohkem ja see on igati mõistlik. Riik peab olema suurem reguleerija ja mängureeglite kehtestaja, aga kindlasti ei saa me üles ehitada riigikapitalismi.
Majandusekspert Heido Vitsur ütles, et tema teada on tegemist esimese suurema konverentsiga, kus arutletakse riigi rolli üle.
Kogu maailmas aga on tema hinnangul riigi rollist majanduskriisi ajal väga palju räägitud. Sest just kriisi ajal riikide roll suureneb. “77 aastat oli General Motors maailma suurim autotootja, nüüd on ta
Turumajanduse õppetunnid
Tartu Ülikooli lektor Viljar Veebel küsis, kas praegu peab olukorda, mis meie majanduses on tekkinud, kuidagi väliselt reguleerima. “Ideaalne kriis on praegu hea õppetund. Me peame mõtlema, mida teeme, kas laseme patsientidel natuke haigevoodis olla ja mõtiskleda oma elukommete üle,” ütles Veebel.
Tema sõnul tuleb lasta inimestel järele mõelda. “Nii tekib ühiskondlik vastutus ja tekivad ka tasakaalumehhanismid. Kui praegu kriisist kiiresti üle saame, siis jääb kõik eeltoodu tulemata.”
“Kui riik tahaks väga sekkuda majanduse juhtimisse, siis küsige endalt, kas te usute rohkem turumajandust ja selle õpetavat rolli või inimesi, kes on riiki seni juhtinud. Valik on Eestis juba varem tehtud – valuutakomitee süsteem on loodud just sellel põhjusel, et ei usutud juhtimisega saavutatud paremasse tulemusse.
Läti on läinud juhtimise süsteemi teed ja võitleb pidevalt lati kursiga, meie valuutakomitee süsteem toimib paremini,” tunnistas Veebel.
Riigi roll suureneb
Praegune majanduskriis on ka usalduskriis, sest usaldasime pankureid, läksime ahnuse õnge, tunnistas endine rahandusminister, praegune Riigikogu liige Ivari Padar. “Igal juhul riikide roll suureneb, ilma selleta usaldus tagasi ei tule,” kinnitas ta.
Vitsur tõi näiteks, et pooltes tähtsamates Euroopa pankades on riigi osalus. Maailmas praegu olemas olev vaba raha on eranditult kõikides riikides maksumaksja raha. Ühendriikide valitsus on pannud paar triljonit dollarit majanduse päästmisse, inglased ja rootslased on pannud oma maksumaksja raha mängu majanduse päästmiseks. On päris selge, et triljonitega pankade võlgu kinni maksnud riigid ei riski lähema kümne aasta jookusul investeerimispangandusega tegelema hakata. Investeerimispangandust hakatakse maailmas reguleerima hoopis teisiti, riikide roll kasvab.
“Kui jälgida arutelusid, mis Euroopa Liidu rahandusministritel viimasel aastal on olnud, siis on selge, et läbivad teemad on olnud ühtne finantsjärelevalve, hinnangu andmine reitinguagentuuridele, ühtsed raamatupidamistavad. Nende teemade puhul on näha, et riigi reguleerivad mehhanismid peavad olema läbimõeldumad, ühtlustatumad ja efektiivsemad. Eesmärk on tuua tagasi usaldus,” rääkis Padar.
Kui Euroopas usaldus ei taastu, on väga raske Euroopale majandustulu ennustada.
Eksport kasvavatele turgudele
Märkimisväärne osa Eesti ekspordisektorist on aga seotud Euroopa Liidu turuga.
Kriisist väljatulemiseks on vaja konkurentsivõimelist eksporti, kinnitas Heido Vitsur. “Ma ei usu, et saame suureks IT-eksportööriks või finantsteenuste eksportööriks või saab meist Küprosega sarnane turismimaa. Meil ei jää muud üle, kui hakata midagi tootma, sest tootmise käivitamine on lihtsam kui teenuste ekspordi käivitamine,” märkis ta.
Teenuse ekspordil on Vitsuri hinnangul vaja usaldusväärsust, see aga võidetakse pika ja keerulise protsessi läbi.
“Eestil on võimalik eksportida just kasvavatele turgudele. Veel on suur nõudlus keskkonnasõbralike toodete järele. See on kasvav turg, kuhu on võimalik minna, kui on hea partner ja hea äriidee,” lisas ta.
Riik määrab kindlaks raamistiku, kus tegutseme. Praegu on läbiarutamise koht, kui suureks või kui mahukaks riigi roll läheb. Toimunust tuleb õppust võtta, sest mustvalgeid lahendusi ei ole.
“Kohati on praegu tunne, et põhiline kokkuhoid tuleb meil uue majanduskasvu baasilt. Riigi ja valitsuse roll oleks eelkõige jälgida, et majanduskasvuks oleks tööjõubaas ehk Bullerby lapsed olemas,” rääkis Veebel.
Valitsuse meetmed peaksid Viljar Veebeli hinnangul olema suunavad maksud, krediidiliinid, riigiabi, kodulaenude ülevõtmine hädasolijatelt (Soome kogemus) ja nendega talutava maksumudeli leidmine. Samuti tuleks Veebeli sõnul kõne alla riigi varjatud toetus eksportivatele ettevõtetele, näiteks tudengite suunamine neisse riigi stipendiumidega, riigi rahastatud praktilised uuringud jne.
“Välispanku tuleks eraisikute ja ettevõtete laenusuhetes jõuliselt ohjata. Eesti on sattunud saneerimisprotsessi või peaaegu pankrotti, mitmed ettevõtted on jäänud maksuameti ja pankade ühisesse piiramisrõngasse. Riik saaks aidata, toetades neid ettevõtted, kellelt pangad arvelduskrediiti tagasi nõuavad.
Paraku nõutakse raha tagasi neilt, kes suudavad toimida. Taolised ettevõtted nagu põllud pappmaju täis ehitanud kinnisvaraarendaja Q-Vara jäetakse kuhugi hilisemaks. Riik peaks leidma võimaluse luua reaalne kaitse taolise tagasinõudmisterrori vastu,” leidis Veebel.
“Eestil on vaja riigi rollist rääkida, sest me elame enda loodud maailmas, mis on natuke teistmoodi kui see suur ja lai maailm tegelikult,” lisas Vitsur.
iii
HELVE LAASIK
