Looduslikult kaunis kohas, kõrgel voorenõlval asuv Kuremaa tuuleveski pole veel lõplikult lagunenud ning tema pudelikujuline, maakividest torso on praegugi pilkupüüdev vaatamisväärsus, kuid ilma konserveerimise ja restaureerimiseta ei pea seegi enam kaua vastu. Jõgeva vallavalitsusel ja Muinsuskaitseametil ongi kindel plaan see maastikku ilmestav arhitektuurimälestis taastada. “Veski ehitusajaks on pakutud 19. sajandi keskpaika. 1920. aastal tehtud fotol on näha tuulik kogu oma majesteetlikus ilus, 1936. aastal tehtud pildil on aga veski kõik tiivad ja tuule pööramise saba koos aisadega lagunenud. Arvatavasti lõpetaski tuuleveski oma tegevuse just nendel aastatel ja algas hoone lagunemine, seda vaatamata vahepeal tehtud ajutistele lappimistele ja hoone muuks otstarbeks kasutamisele. Nüüd on tänu Jõgeva vallavalitsuse töötajate agarusele kindel lootus see veski taastada. Tuuleveski tiivad ei tule siiski pööratavad ja nad on kunagistest veidi lühemad, seda ohutuse pärast,” nentis Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere.
Veskisse tulevad näitused
“Kuremaa veski taastamise plaan oli meil juba ammu, see on ka valla arengukavas sees. Tellisime restaureerimisprojekti, mis näeb ette, et veski neljandale korrusele tuleb kuue aknaga vaateplatvorm. Suurtootmise hiigelaastatel on veski lähiümbrusse veetud hulga suuremaid ja väiksemaid kive. Suured, meetrikõrgused rahnud on kavas paigutada ümber veski kaheksaks ilmakaarekiviks, keskmise suurusega graniitkividest tuleb ilmakaarekivide vahele aga ringikujuline kivikaar, millel on hea istuda. Laiusele viiva mõisaallee äärde on kavas rajada parkimisplats. Restaureerimisprojekti koostaja, arhitekt Urmas Arike on arvestanud ka meie eesmärki, et taastuks mitte üksnes veski välisilme, vaid saaksime kasutada ka hoone sisemust turismiobjektina. Vabaõhumuuseumi ja Põllumajandusmuuseumiga ongi meil põhimõtteline kokkulepe juba sõlmitud, et siin näitusi korraldada. Püsiekspositsioon hakkab tutvustama Eesti veskeid,” rääkis Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul valminud projektist ja rõhutas: “Momendil on see vaid ilus projekt. Teoks saab see vaid siis, kui saame selleks raha Euroopa Liidu struktuurfondi Piirkonna konkurentsivõime tõstmise programmist. Kogu projekti maksumuseks on kolm miljonit krooni, millest 15 protsenti ehk 490 000 krooni tuleb maksta vallal.” Projekti kohaselt peaks Kuremaa veski saama renoveeritud näo ja sisu 2009. aasta sügiseks, Uuno Laul aga ei välista, et kui kõik laabub, siis juba selle aasta sügiseks.
Taastamisel kaks mõisaaita
Muinsuskaitseamet tegi rahasüsti (300 000 krooni) ka Torma kalmistu kabeli interjööri restaureerimiseks, mullu saadi selleks sada tuhat krooni. Tänavu peaksid selle kabeli kaua aastaid kestnud restaureerimistööd lõppema: teha on jäänud mõned krohviparandused, seinte vanast värvist puhastamine ja uuega katmine ning vanade seinamaalingute taastamine. Jätkub ka Elistvere mõisa aida restaureerimine. “Muinsuskaitseamet eraldas aida katuse ümberehituseks 365 000 krooni. Vald on selleks ka hulga raha andnud ja jaanuari alguses hakati uusi laetalasid paigaldama. Ehitusmaterjal selleks muretseti juba paar aastat tagasi. 1850. aasta paiku ehitatud hoone saab kivikatuse, enne on aga vaja ehitada tihe laudis. See on väga kulukas ettevõtmine ja muinsuskaitse raha on selles vaid pisike osa. Tabivere vald loodab laguneva hoone päästmiseks saada raha ka suurtest projektidest ning rajada sinna loodusõppekeskus. Kui hoonel pole funktsiooni, hakkab see ju kiiresti lagunema. Avariilises olukorras on ka Lustivere mõisa ait, selle taastamistöödega peab alustama hiljemalt järgmisel aastal, muidu saab omapärane hoone päris hukka. 2007. aasta eelarvest koostasime muinsuskaitsealuse hoone eritingimused, milles on loetletud kõik väärtuslikud detailid, mis peavad säilima. On määratud, millise kujuga ja millisest materjalist peavad olema katus, uksed ja muu taastatav. Lustivere aida restaureerimise projekti koostamiseks eraldati 60 tuhat krooni, sama palju saime ka Kursi pastoraadi köstrimaja projekti jaoks,” selgitas muinsuskaitseametnik Sille Raidvere.
Kui Kursi unikaalset, sindlikatusega ristpalkhoonet kohe ei päästeta, on ta muinsuskaitsjate hinnangul määratud kiirele hävimisele: hoone talad ongi juba sisse vajunud ja katus, kuigi seda on pidevalt lapitud, on peaaegu hävinud. Sille Raidvere loetles veel teisigi hävimisohus olevaid Jõgevamaa muinsuskaitseobjekte: Kuremaa mõisa laut ja ait, Saare mõisa tall-tõllakuur, Torma mõisa ringtall, Uue-Põltsamaa mõisa kuivati, Jõgeva mõisa elamu nr. 1, Puurmani mõisa väravad. See on vaid väike osa pikast muinsuskaitse all olevate objektide nimekirjast. Kinnismälestiste avarii-restaureerimistööde ja projekteerimistööde jaoks eraldati tänavu Jõgevamaale 200 000 krooni vähem kui mullu ja mitmel varasemal aastal.
ARDI KIVIMETS
