Veskimägil ei ole vaja aegade hämaruses ekselda, et meenutada erakonnakaaslasest ettevõtja Tõnis Paltsu asumist rahandusministri kohale. Esimese ja ainsana temast meelde jäänud ?tööna? kangutas ta kõiki seadusi eirates töölt lahti tolleaegse Maksuameti juhi Aivar Sõerdi. Riigile läks kogu see aktsioon maksma sadu tuhandeid kroone.
Palts oli aga asjade käiguga väga rahul ? tema enam kui kümnemiljoniline maksuvaidlus Maksuametiga rauges seejärel nagu imeväel. Praegu sõnakusega silma paistval ?äraostmatul? Res Publica esimehel oli siis suu vett täis. Erakonnakaaslase maksuasi ei nihkunud paigast ka ajal, mil Veskimägi ise pidas rahandusministri ametit.
Ajalooratas teeb aga imelisi pöördeid. Valitsusliidu vahetudes kutsus Rahvaliit Aivar Sõerdi rahandusministriks. Arvestasime seejuures eelkõige tema asjatundlikkusega riigi seisukohalt elutähtsas maksuasjanduses. Arvestused pidasid paika, Palts ei oodanud mitu aastat riiulil tolmunud maksutoimiku ülesotsimist, vaid maksis 12 miljonit ?vabatahtlikult ja heast tahtest? riigikassasse kohe ära. Miks ta oma kodanikukohust Veskimägi ministriks oleku ajal täita ei taibanud?
Kuna Rehele midagi ette heita ei olevat, siis tekib küsimus: kas ei peaks tollane minister Veskimägi hüvitama paari-kolmekümnemiljonilised Paltsule esitatud maksunõuded, mis venitamise tõttu ilma kohtusse jõudmata lihtsalt aegusid?
Sõerdile heidetakse ette, et ta liiga aeglaselt ja vähe räägib. Rahvaliit hindab asjaolu, et ta ilma lärmita palju ja sisukalt töötab. Ei ole kuulnud, et ta kunagi Aivar Rehet Tolli- ja Maksuameti juhina rünnanud oleks. Isegi maksuvaidluste venimine Paltsu ja paljude teiste ?maksuoptimeerijatega? ei ole jutuks olnud. Aga Tolli- ja Maksuameti töö paranes Sõerdi ministriks asumise järel oluliselt.
Ka Veskimägi ajal 2004. aastal kasvas majandus plaanitust kiiremini, kuid maksulaekumistes see millegipärast ei kajastunud. Sõerdi tuleku järel 2005. aastal hakkasid maksutulud kasvama majandusest kiiremini. Veskimägi ajal tehtud eelarveprognoosid ei andnud märku, et maksualal võiks olukord paraneda. Sõerdi ajal pandi kokku 2006. aasta ülejäägiga riigieelarve, mis ületas Veskimägi prognoosi 6 miljardi krooni võrra. Mõlemad, nii Sõerd kui ka Veskimägi on Tolli- ja Maksuameti tööga rahul, kuid põhjus paistab erinevat. Eks hea sulane peagi olema peremehe nägu.
Kahtlemata on väga raske olla alluv ministrile, kes su valdkonda viimse pisiasjani tunneb. Iseenesestmõistetavalt muutub raskeks töötada olukorras, kus mõisa köiel enam lohiseda ei lasta. Tolli- ja Maksuameti töö kvaliteedile esitatavad nõuded on minister Sõerdi ajal käratult, kuid oluliselt kasvanud. Aga seda nimetatakse normaalseks riigivalitsemiseks, mitte käteväänamiseks. Aivar Rehe otsustas minna kõrgelt riigipalgalt veel kõrgemale palgale erasektoris. Laimukisa asemel saadetakse ta ära kiidusõnadega, kuigi väga palju on veel ära teha ausa maksumaksmise kindlustamiseks kõigi poolt ja kõikjal.
Respublikaan Veskimägi lööb lärmi, nõudes Rahvaliidult mingeid erakorralisi tõestusi, et ametnikkonda ei politiseerita. Tema on küll viimane, kellele midagi tõestama peaks ? Res Publicaga on rikutuses võimatu võistelda. Rahvaliit on nii ministriteks kui ka ametnikeks alati edutanud kompetentseid inimesi. Minister Sõerd tunneb maksuala sedavõrd hästi, et Veskimägi kiibitsemine Tolli- ja Maksuameti uue juhi valiku küsimuses on lihtsalt kohatu. Ülemäära aktiivse algaja poliitikuna võiks Veskimägi arvestada sõbraliku nõuandega: tee opositsioonis olles ainult sõnu, mille järgi Sa valitsuses olles ise käisid. Seni on respublikaanid tegutsenud risti vastupidi, millega on tekitanud palju kahju nii riigile ja rahvale kui ka iseendale.
Janno Reiljan,
Riigikogu liige, Rahvaliit
