Projekti käigus rekonstrueeriti Põltsamaa reoveepuhasti eelkäitlus, mis vastab nüüd kõikidele nüüdisaja nõuetele. Uuendati ülepumplat koos võremajandusega, kuna vana pumpla ei suutnud stabiilses koguses pumbata puhastisse reovett ja häiritud oli ka puhasti pealevool.
Teenindab ka tööstust
Uuendustööde tulemusena jõuab nüüd puhastisse stabiilses koguses ja prahist puhastatud reovesi. Samuti rekonstrueeriti liivpüünis, mis vähendab orgaanilise materjali kogunemist liivaväljakule, haisu ja liiva sattumist puhastisse. Uuendatud reoveepuhastusjaam vähendab
oluliselt reostuskoormust Põltsamaa jõkke.
Põltsamaa reoveepuhastusjaam teenindab ligikaudu 4800 inimest ja kahte suurt tööstusettevõtet ? Piimandusühistut E-Piim ja AS-i Põltsamaa Felix.
Jõgevamaa keskkonnateenistuse veespetsialisti Ele Liivamägi sõnul on Põltsamaa jõgi jõeforelli ja lõheliste kudemisjõgede nimistus, seetõttu esitatakse jõele karmimaid nõudeid, eriti lämmastiku ja fosfori osas.
Põltsamaa reoveepuhastusjaam valmis koostöös SAga Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Jaama ehitamise aluseks oli kaks veekaitseprogrammi raames rahastatavat projekti. Reoveepuhastusjaama uue eelkäitluse kogumaksumuseks on 6 924 023 krooni ilma käibemaksuta, millest SA KIK rahastas 5 010 816 krooni ja Põltsamaa Varahalduse OÜ omafinantseering oli 1 913 207 krooni.
Olemasolev reoveepuhasti ülepumpla ja liivapüüdur oli ehitatud 1970. aastate lõpus ja selle seadmed olid täielikult amortiseerunud.
Jõgevamaa keskkonnateenistuse veespetsialist Ele Liivamägi sõnul ei täitnud liivapüüdur enam oma ülesannet. “Puhasti ei olnud enam võimeline stabiilsetes kogustes reovett vastu võtma, pealevoolu protsess oli häiritud,? tõdes ta.
Põltsamaa Varahalduse juhataja Kuldar Kipperi kinnitusel tuleks puhastit veel laiendada, eelkõige basseine ja mahuteid. Samuti on vaja puhastada enne 2000. aastat ehitatud biotiigid.
“Kaks etappi on selle puhasti renoveerimisel veel ees,? märkis ta.
Põltsamaa-Pedja veeprojekt
Kipper sõnas, et torustike uuendamiseks vaatavad nad rõõmsalt Põltsamaa-Pedja veemajandusprojekti poole. “Teeme tööd selle nimel, et saaksime järgmisel kevadel taotluse valmis,? tõdes ta.
Ka Põltsamaa linnal on raskusi vajalikuks omafinantseeringuks raha leidmisega. “See on suur probleem, omavalitsusel on veel palju kohustusi lisaks veele ja kanalisatsioonile,? tunnistas Kipper. Tema hinnangul on Põltsamaa linna volikogu väga raske dilemma ees, kas eelistada gümnaasiumihoone renoveerimist või veemajandusprojekti. Kõike korraga paraku ei saa.
Põltsamaa valla kaasamine veemajandusprojektidesse tema hinnangul olukorda ei leevenda. “Vallal on omad probleemid, sageli veel rängemad kui linnal,? ütles Kipper.
Aastaks 2010 peavad üle 2000 elanikuga asulad tagama ühiskanalisatsiooni ja nõuetekohase reoveekäitluse. Need kohustused võttis Eesti endale Euroliiduga ühinedes.
HELVE LAASIK
