Poska majas hakkavad edaspidi toimuma vastuvõtud, ka Poska stipendiumid antakse kätte just selles majas, täpsustas Järvelaid.
?Kurb, kui muuseumid on tühjad ? maja peaks olema kasutuses, siis ei teki ka tühja tunnet. Poska maja oli tema pere kodu. Selles majas käis elu, jooksid ringi lapsed, toimusid vastuvõtud, peremees oli selle ehitanud elamise jaoks,? rääkis Järvelaid.
Aastal 2001 kirjutas Poska Mälestusfond kirja linnavalitsusele, milles avaldati soovi suurmehe mälestus vääriliselt jäädvustada. ?Et hoonele antaks ühiskonna jaoks avatud ajaloolises kontekstis sobiv kasutusotstarve, maja sisustades hoitaks avalikkusele juurdepääsetavana Jaan Poska mälestustuba, hoidudes selle mälestuse sidumisest mõne konkreetse usulahu või õpetusega. Maja ümbrus korrastatakse ja viiakse kooskõlla peamaja otstarbe ja stiiliga,? seisis selles kirjas.
Poska majas võiks välisminister võtta vastu uusi suursaadikuid ja jätta hüvasti oma tööd lõpetavate diplomaatidega. Poska oli Eesti esimene välisminister, see oleks sümboolne, rääkis Järvelaid.
Poska Maja juhataja Pille Lang ütles, et maja jääb linna käsutusse esindushoonena. Maja restaureerimine ja sisustamine läks maksma 25,1 miljonit krooni.
Pärast ALMAVÜ lahkumist Poska majast seisis hoone tühjana, katused lasid läbi ja maja oli seest täiesti ära lagastatud. Et maja asus narkomaanide teel Lasnamäelt kesklinna, käidi siin end süstimas, tehti lõket. Samas taheti seda maja erastada lähedalasuva garaa?i juurde.
Sisustatud väärikalt
Maja sai Poska omaks 1908. aastal. Täpselt 100 aastat tagasi omandas Jaan Poska 11 000 rubla eest kinnistu, mille aadress oli siis Liiva tänav 8. 1870. aastatel rajatud kroonustiilis puitmaja kujundati hilisemate ümberehituste käigus villaks, 1910 seda laiendati.
Poska maja oli sisustatud nii väärikalt, kui peremehel vähegi võimalik oli. Silma hakkavad stukk-karniisid, peegelvõlvidega laed, ilusad kaminad, suursugused tapeedid, eri stiilis mööbel, kaunid lühtrid ja maalid seintel.
Säilinud arhitektuursed elemendid on restaureeritud, hävinud vanade eeskujul järele tehtud. Poska ajast on kahes toas alles kassettlaed. Samuti pärineb sellest ajast teisele korrusele viiv trepp ja kaks kaminahju.
Jaan Poska võttis oma kodus meeleldi vastu külalisi. Nii advokaadina kui hiljem linnapea ja riigimehena pidi ta väga paljude inimestega suhtlema. Ka tema abikaasa Constance tegi kõik, et mees tunneks end seltskonnas hästi ja oli paljude vastuvõttude ning salongiõhtute hingeks.
Poska võttis veel 1919-1920 võlgu, et oma elumaja laiendada. Maja juurde kuuluv krunt oli suur ? praegune on sellest vaid üks osa. Õues oli ka purskkaev.
Muuseumis ka perekonnalt saadud fotod ja esemed
Põhiline materjal Poska muuseumis on pärit ajalooarhiivist, osa ka Tartust. Pildid korjati õnneks 1944 kokku ja viidi ära, nii et midagi kaotsi ei läinud.
Muuseumi on Järvelaidi kinnitusel püütud tuua materjale, mis ei korda ajaloomuuseumi väljapanekuid. Nii fotosid kui ka esemeid on muuseumi jaoks andnud Poska järglased. Neid on Austraalias, Suurbritannias, Prantsusmaal, aga põhiliselt Rootsis. Jaan Poska abikaasa Constance isa Ivar Ekströmi isa tuli omal ajal Tallinna ja abiellus siin kauni eestlannaga. ?Kui rootslased oleksid nõus, siis tahaksime teha filmi Ekströmidest, kus nad nüüd kõik on ja mida teevad. Tahame rääkida rootslastele, mis sellest perest sai, milline on nende tähtsus Eesti riigi jaoks. 1944 olid Grünthalid ja Poskad sunnitud lahkuma, samuti enamik nende järeltulijatest,? tõdes Järvelaid.
Tänavu suvel tahetakse teha Poska suguvõsa kokkutulek, panna kirja kõik liinid ja kõik suguvõsa liikmed. Kuni Jaan Poskani on genealoogid koostanud väga täpse sugupuu.
Nüüd oleks vaja sellega edasi minna.
Kes oli Jaan Poska?
*Jaan Poska sündis 1866. aasta 24. jaanuaril Laiuse lähedal Mõisakülas
*Ta oli õigeusklike vanemate viies laps, kokku oli peres 12 last.
*Pärast ülikooli lõpetamist 1890 kolis ta Tallinna
*1904. aastal sai temast linnavolikogu liige
*1905. aastal asus linnavolikogu juhataja ametikohale
*1913 Tallinna linnapea
*1919 Eesti välisminister
*1920. aasta 2. veebruaril allkirjastas Jaan Poska Eesti välisministrina Tartu rahulepingu.
*Suri 7. märtsil 1920
HELVE LAASIK
