Rene Mandri: Pean olümpial teiste mängu “läbi hammustama”

5. juuli Vooremaas sai ekslikult kirjutatud sellest, et Jõgevamaalt pärit sportlasi seekord olümpiamängudele ei sõida. Hetkel, kui see lause kirja sai pandud, näisid asjad tõesti niimoodi minevat, lehe trükkimineku hetkeks olid juba teisiti. Paraku jäi asi kiiruga üle kontrollimata ning nii see viga lehte lipsaski. Nüüd olgu siis eksimus ära õiendatud: Jõgevamaalt sirgunud sportlasi esindab Londonis maanteerattur Rene Mandri, kes oli lahkesti nõus e-kirja teel ka oma olümpiaeelseid mõtteid jagama.

 

Kuivõrd ise enne 3. juulit uskusite, et olümpiamängudele pääsete?

Võimalused olid üsna reaalsed. Teada oli, et olümpiakoht mängitakse välja minu, Rein Taaramäe ja Tanel Kangerti vahel. Minu kasuks rääkis see, et ma olen varem tiitlivõistlustel küllalt hästi hakkama saanud, samuti see, et minu võistluskalender sobis OMiks valmistumiseks. Kangertil oleks näiteks natuke pingutamiseks läinud, et oma väga head mai- ja juunikuu vormi juuli lõpuni hoida. Taaramäe lootis OMil ka eraldistarti sõita, aga kuma me sellel alal kohta ei saanud, oli tema huvi kohe väiksem. 

Jaanuaris kirjutasite oma blogis, et soovite pääseda olümpiale, kuigi see pole teie meelest kõige tähtsam võistlus. Miks siis ikkagi soovisite olümpiale pääseda ja millised on ratturite jaoks olulisemad võistlused?

Minu jaoks on olümpiamängud väga tähtsad võistlused, sest minu võistluskalendris pole väga palju sellise tasemega võidusõite: klubi Endura Racing meeskond, millesse ma kuulun, pole lihtsalt sellisel tasemel. Seevastu World Touri kalendrisse kuuluvad sõidud, millel Taaramäe ja Kangert kaasa teevad, on põhimõtteliselt kõik tasemelt samasugused või kõvemad kui olümpiamängud. Suurtuurid, teatud klassikud ja maailmameistrivõistlused on ratturi jaoks kindlasti tähtsamad kui OM. 

Milliseks hindate oma võimalusi olümpiamängudel?

Usun, et hea koha väljasõitmiseks tänavuse OMi rajal on mul võimed täitsa olemas. Samas on sõit väga lahtine taktikalises mõttes: mul pole meeskonnakaaslasi, kellele toetuda, vaid pean teiste meeskondade mängu “läbi hammustama” ja vastavalt sellele ka sõitma. Rada on Londonis väga kitsas ja tehniline, mistõttu võib toimuda palju kukkumisi, mille taha kinni jäädes pole võimalik ilma abilisteta uuesti ette jõuda. Seega peab ise 250 kilomeetri jooksul väga valvas olema ja võimalikult ees sõitma. 

Kas klubist Endura Racing veel keegi olümpiale läheb?

Praegustest meeskonnakaaslastest ei kohtu ma olümpiarajal kellegagi, küll aga esindab Uus-Meremaad mu eelmise aasta meeskonnakaaslane Endurast, Jack Bauer. 

Elate küll Hispaanias, aga klubi Endura Racing on registreeritud Šotimaal. Kas sellega seoses võite loota ka n-ö koduseinte toetusele, st kas Suurbritannia jalgrattapublik tunneb Teid?

Paljud on käinud mulle ütlemas, et tulevad mulle raja äärde kaasa elama. Aga eks see ole siis kohapeal kuulda, kuipalju sellest rahva suminast ka minu nimega hõikeid kuulda on. 

Kuidas tänavune hooaeg sujunud on? Millised saavutused endale kõige rohkem rõõmu on teinud ja kuidas lõppes äsjane tuur Portugalis?

Hooaeg on kulgenud rahuldavalt, kuigi ma pole olnud soovitud tasemel. Justkui mingi piiraja oleks peal. Tohutult valmistas rõõmu Tartu GP võit mai lõpus. Iga päev pole mul ju võimalust kodupubliku ees võita, seda saab teha tänase päeva seisuga ainult korra aastas. Viimane sõit Portugalis oli mulle pigem OMi ettevalmistuseks. Tundega, millega seal sõitsin, võin rahule jääda. 

Kas olümpiale pääsemine muutis ka kuidagi Teie hooaja plaane?

Natuke muutsin treeningplaane. Olen treenides eelkõige pööranud tähelepanu sellele, et suudaksin olümpia ajal hästi ühte pikka ühepäevasõitu sõita. See on mõnevõrra erinev tuuride ja lühematest sõitude sõitmisest. Võistluskalendrit ma muutma ei pidanud, mul oli OMi jaoks kalendris ideaalne auk. 

Millal Londonisse lähete? Kui kaua seal olla saate?

Londonisse lendan 25. juulil. 26. juulil on võimalik minna avatud rajale sõitma ja 28. juulil on võistlus. Juba järgmisel hommikul lendan Londonist oma Hispaania koju, sest mul on ees teised sõidud Euroopas. Nii et pikemalt Londonis olla ja teisi spordialasid jälgida pole mul aega. Ja ega mulle selle eest palka makstagi, minu töö on ikka rattaga võidu sõita. 

Eelmisele olümpiale pääsu nurjas Teil Giro d’Italial saadud vigastus. Kuidas praegu tervis on?

Tänan küsimast, tervis on väga hea ja loodan, et püsib korras vähemalt hooaja lõpuni. 

Kolisite talvel Prantsusmaalt Hispaaniasse. Miks? Ning kui tihti Eestis ja Jõgevamaal käite?

Hispaaniasse kolisin eelkõige hea lennuühenduse pärast Eestiga, samuti väga hea kliima pärast. Hispaanias on ka talvel teed lume- ja jäävabad. Kesk-Euroopas see alati nii pole, jääs teega aga maanteerattal juba välja sõitma ei roni.

Kodus käin nii tihti kui võimalik, keskelt läbi neli-viis korda aastas. Kõige rohkem saan korraga kodus olla paar nädalat, seda enamasti jaanipäeva ja jõulude paiku. 

Rene Mandri CV

*Sündinud 20. jaanuaril 1984

*Pikkus 184 cm, kaal 64 kg

*Jalgrattatreeninguid alustas 1996.aastal Mati Värvi juhendamisel.

*U-23 vanuseklassis tuli 2006. aastal EMil ühisstardiga sõidus hõbemedalile

*2005. aastal oli 12., sama vanuseklassi MMil sai 2004. aastal 19., 2005. aastal 24. ja 2006. aastal 23. koha

*Täiskasvanute MMil sai 2007.aastal 28., 2009. aastal 84. ja 2011. aastal 55. koha

*Tulnud 2005 U-23 vanuseklassis eraldistardiga sõidus ja 2011 meeskondlikus mitmepäevasõidus Eesti meistriks

*2007 Hispaania velotuuril (Vuelta) sai üldarvestuses 24. koha, kolmel etapil lõpetas esikümnes

*Sõitnud Prantsusmaal amatöörina

*Seejärel meeskondades Auber 93 (2006), Ag2r Prévoyance (2007–10) ja Endura Racing (möödunud aastast) profina

(Allikas: Eesti Olümpiakomitee kodulehekülg)

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus