Esmaspäeva õhtupoolikul oli Kuremaa lossi kogunenud ligi 30 inimest Kuremaalt ja lähedal asuvatest küladest. Kui varem on Jõgeva vallavanema ja abivallavanemate kohtumised käinud kiiresti, siis Kuremaa inimesed küsisid vallajuhtidelt küsimusi peaaegu kolm tundi.
KERTTU-KADI VANAMB
Lisaks teede korrashoiu kavale, lagunenud hoonetele piirkonnas ja tänavavalgustuse küsimusele puudutati ka mitmeid teisi teemasid. Näiteks Kuremaa lossi.
„Oleme aru saanud, et kõige tähtsam on katus korda saada. Riigilt saime 120 000 eurot, valla poolt tuleb 90 000 juurde panna. Tööd peaksid järgmisel aastal toimuma,“ vastas Jõgeva vallavanem Aare Olgo küsimusele, kas ja millal lossi katuse ja välisfassaadiga tegelema hakatakse.
„Hange on üleval ja loodame, et 2020. aasta teisel poolel läheb katuse ehituseks, see on kõige olulisem lisaks välisfassaadile,“ lisas lossi perenaine Tiina Tegelmann.
Kuhu lähed, Jõgeva vald?
Arutati ka vallajuhtide visioonide ja tulevikuplaanide üle ning uuriti, kuhu vald fookuse paneb. „Niimoodi fokusseerida on kaunis keeruline. Neli aastat läheb aega, et asi paika saada. Aga oluline on kindlasti riigiga dialoogi pidada,“ vastas Olgo küsimusele, mis on Jõgeva valla eesmärgid, kuidas edeneb oluliste teede ehitus.
Lisaks märkis ta, et see, mida parandada soovitakse, on juba selge. „Üks on Kuremaa loss, aga ka Jõgeva linnas on vaja asju teha, näiteks spordihoone on üks väga oluline objekt,“ loetles vallavanem.
Ühtlasi uuris Olgo, kuidas inimesed end pärast haldusreformi tunnevad ja kuidas see neid mõjutas. „Pärast haldusreformi on pilt muutunud pigem linnakeskseks. Mida kaugemale keskusest läheme, seda vähem tunneme, et meiega arvestatakse,“ nentis Kivijärve elanik Ülar Tooming.
„Püüame turgutada kõiki Jõgeva valla piirkondi ja katsume vahendeid paigutada ka ääremaadele,“ rääkis Olgo, loetledes, et näiteks läinud aastal pindas Jõgeva vald 20 kilomeetri ulatuses teid.
„Aastal 2020 ilmselt pinnata ei saa, kuna mõningad teed tuleb välja ehitada. Paljud tegemised tulenevad ühinemislepingust. Inimesed arvasid, et haldusreformiga muutub kõik kohe paremaks. Tõstsime toetusi ja ühtlustasime palgad. Kaks aastat saime riigi käest ühinemistoetust, kuid järgmisel aastal me seda enam ei saa. Valla rahalised võimalused on piiratud,“ möönis Olgo.
Kriisiks püütakse ettevalmistusi teha
Kuremaa elanikud soovisid teada, miks ujula ja minispaa suvel suletud on. „Oleme seda mitu korda arutanud, aga Kuremaa ujula oma eelarvega nii välja ei tule. Igal aastal maksab vald 150 000–200 000 juurde. Oleme mõelnud, et hoiame ujulat lahti kevadel pikemalt ja sügisel alustame varem,” mõtiskles abivallavanem Arvo Sakjas, et kui vallal vahendeid oleks, mida ujulale eraldada, võiks seda kaaluda. Ent ka järgmise aasta eelarve järgi peaks ujula toimima samamoodi nagu ennegi.
Üheskoos mõtiskleti näiteks ka tormikahjude ja valla võimekuse üle lähtudes hiljutisest elektrikatkestusest Jõgevamaa gümnaasiumis, põhikoolis ning haiglas. Nii vallavanem kui ka abivallavanem Mati Kepp nentisid, et arenguruumi veel on.
„Saime õppetunni, järgmine kord katsume paremini valmis olla,“ lubas Olgo.
Mati Kepp lubas, et valmisolek kriisiks käiakse läbi. Murekohad saadi teada ning nendega tegeletakse. Ühtlasi pani ta südamele, et vallaelanikud julgelt spetsialistidele teada annaks, kui tänavavalgustus ei põle või mingi muu mure vaevab.
Mammutkohtumise lõpus tõdeti, et kui vald hakkab tulevikus tööde ja tegemiste üle efektiivsemalt infot jagama, võiksid ka külaelanikud saada kaasa rääkida. Nii saab töö parem ja kõik täpselt nii, nagu elanikele sobib.
KERTTU-KADI VANAMB
