Mulle ja kindlasti ka paljudele teistele avalik-õiguslikele kodanikele jälle meeldib, et ETV on klipivaba. Praegu ei kujuta nagu ettegi, et Aktuaalse kaamera vaatajale tampoonid keset uudiseid kõrva ja silma surutakse. Ja kui kobisema hakkad, siis topime suu ?tavalist? pesupulbrit täis.
Pealegi meeldib mulle selles ajupesuvabas kanalis väärtfilme vaadata. Selliste filmide omapära on selles, et neil on oma sisemine loogika ja rütm. Kui kaadrite loomulik kulgemine segi paisatakse, siis kannatab eelkõige kvaliteet ja kunstiline tervik.
Oleme kõik sihikule võetud
Ainult väga naiivne inimene võib arvata, et reklaam kui niisugune on marginaalne nähtus. Tegelikult oleme me kõik sihikule võetud, turunduse ja reklaami keeles kuulume paratamatult mingisse teatud tunnuste järgi määratletud sihtgruppi, mida pommitatakse brändidega.
Globaliseeruval turul käib halastamatu sõda, mille käigus hõivatakse eluruumi ja võideldakse ülemvõimu pärast. Reklaam on väga tõhus ideoloogiline relv, millega tungitakse inimeste teadvusse ja püütakse programmeerida alateadvust.
Näiteks kasutatakse tihti inimeste mõjutamiseks seksuaalseid kujundeid, naise või mehe keha. Halenaljakas on vaadata talverehviga väänlevat tibi. Varjatult vormitakse standardeid, mis kujundavad tervet inimese elulaadi. Magamistuba on tegelikult väga isiklik ja intiimne koht, kuhu viisakad võõrad ei trügi.
Meelde on jäänud tabav kujundlik reklaamimääratlus akadeemilise filosoofiakraadiga praktikult ? reklaam on instrument, millega tungida inimese pähe ja seal ?roinata?. Kindlasti on enamikule meist tuttav olukord, kui ootamatult kerkib täiesti seosetult silme ette katke tooteklipist või kuuleme keset vaikust ?sisendusjõulist? sloganit.
Kogu asja juures on veel üks olemuslik konks. Reklaam mitte ainult ei suuna meie tarbimist, vaid loob ja genereerib uusi vajadusi, mida tuleb kiiresti rahuldada. Tekib omamoodi ?orav (tarbimis) rattas? efekt. Kui raha napib, siis saab alati pangalt abi.
Kasutasin vahepeal reklaamist kirjutades meelega militaarsõnavara. Ja ega agentuurid oma kalduvusi ei varjagi. Reklaam peab lööv olema. Eestis tegutsevate reklaami- ja meediaettevõtete nimed kõnelevad ise enda eest ? TANK, DIVISJON, KORPUS. Pakuksin veel häid ideid ? haubits, parabellum, kiiver.
Minu lapsepõlves jooksis TV-s poola seriaal ?Neli tankisti ja koer?, nüüd siis kavatsevad need ?tankistid? uuesti ETV-s kimama ja seiklema hakata. Õnneks on viimaste andmete järgi kultuuriminister siiski isegi riigikogus oma ideega üksi jäänud.
Ostke ainult hädavajalikke ja kvaliteetseid kaupu
Eelnevast võib jääda mulje, et olen põhimõtteline reklaamivastane. Tegelikult olen ju isegi töötanud reklaamiagentuuris müügi- ja projektijuhina. Tooteesitlusel on omad positiivsed küljed, näiteks saab tarbija kaupade kohta vajalikku informatsiooni ja oma paremas osas on tegemist visuaalselt nauditava kunstiga.
On reklaame, mis juurutavad mulle sobivat ilmavaadet, meenub tabavalt irooniline kampaania ? ?Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju!? Tarbijad oleme kapitalistlikus ühiskonnas paratamatult kõik.
Minu soovitus oleks väga lihtne ? ostke ainult hädavajalikke ja kvaliteetseid kaupu. Mis aga agentuuridesse puutub, siis on osadel neist päris vaimukad loodussõbralikud nimed ? KALA RUUDUS, PIME LOOM, KOLM KARU.
TOOMAS MURU
Betti Alveri Fondi projektijuht
