Mis peitub selle keerulise sõnapaari taga? Hea lugeja, tõsta korraks pilk ajalehelt ja vaata ümberringi. Sa näed enda ümber palju vaimset omandit. Riiete ja mööbli disain ning kaubamärgid on vaimne omand. Külmutuskapp ja televiisor sisaldavad palju patenteeritud lahedusi, mis on samuti vaimne omand. Raadiost kostev muusika on kellegi loodud, salvestatud ja esitatud, seega kellegi vaimne omand. Nii arvuti riist- kui tarkvara on samuti vaimne omand.
Ja seesama ajaleht, mida sa käes hoiad, ei ole ju pelgalt paber, vaid täidetud tekstide ja piltidega, mis on samuti autoriõigusega kaetud, seega vaimne omand. Parasjagu loetav lehelugu on allakirjutanu vaimne omand ja kui hea lugeja sellele omapoolse arvamusega, olgu siis mahalaitva või heakskiitvaga vastab, on tegu tema vaimse omandiga.
Oleme viimasel ajal palju arutlenud, et Eesti majandusedu ja -kasvu säilimiseks on vaja rohkem tulu teenida teadmistelt ja oskustelt, mitte ainult toorainelt ja odavalt tööjõult. Teisisõnu, suunduda teadmistepõhisesse majandusse. Ma nimetaksin seda ajudemajanduseks, kus mõtlemise eest makstakse rohkem kui jooksmise eest.
Kuidas igaüks meist saab ajudemajanduses kaasa lüüa ja sellest tulu teenida?
Rohkem mõtlemist ja vähem jooksmist
Esiteks sellega, et ise vaimset omandit luua.
Oma igapäevases töös, nii töötajana kui omanikuna, võiksime kogu aeg nuputada, kuidas midagi uudsemalt, kavalamalt või paremini teha. Uuendus võib puudutada nii töö korraldamist, töö kiirendamist kui enamat toodangut. Kuidas saab transpordiettevõte toimetada kaubad tarbijateni kiiremini ja väiksemate kuludega? Kuidas saab mööblivabrik tihumeetrist saematerjalist enam mööbliosasid lõigata? Kuidas saab toidupood parema ülevaate oma kaubavarudest, klientidest ja nende eeldatavatest ostusoovidest läheneval pikal nädalalõpul maipühade aegu?
Igale küsimusele leidub rohkem kui üks nutikas vastus, mis võib firmale säästa või sisse tuua palju raha. Ja väga nutikad vastused on mõistlik kaitsta kasuliku mudeli või patendiga. See pole kerge töö, kuid siin tuleb appi ka riik. Nende ettevõtete müügihind on aga kordades kõrgem, kes omavad kaitstud mudeleid või patente.
Austa teiste loodut ka arvutis
Teine, sama tähtis samm on austada teiste loodud vaimset omandit.
Ma ei usu, et keegi lugejatest on kunagi naabrimehe autost bensiini varastanud. Aga varastatud ehk illegaalset tarkvara kasutavad täna väga paljud, samuti laetakse Internetist hoogsalt alla muusikat ja filme ? ikka varastatud kujul. Kui see tarkvara või muusika oleks sinu enda tehtud ? kas sulle meeldiks, et keegi sinu tagant virutab? Vaevalt küll. Pealegi on igale probleemile ka lahendus. Arvutikasutajad on loonud palju vabavara, mida võibki jagada, filme saab laenutada väga väikese raha eest.
Kui me tahame ise muutuda loovaks riigiks ja rahvaks, kes lööb kaasa ajudemajanduses, peame hakkama ka ausalt ja mõistlikult käituma. Me peame toetama ja soodustama neid, kes loovad oma ajudega uusi väärtusi, mis teevad meie elu paremaks ja huvitavamaks. Ja austame nende õigust saada selle eest ka tasu. Rehepapirahvaks olemine võib ju lõbus näida, kuid peremees ei varasta.
HANNES ASTOK,
Riigikogu liige
