Viljandi haigla juhatuse esimehe Ülle Lumi sõnul on paljukiidetud kulupõhised hinnad rakendunud vaid osaliselt. Tema sõnul katab haigekassa teenuse osutamise tegelikest kuludest vaid 60-90%, mitte ühelgi juhul 100%.
Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul pole adekvaatsed maakonnahaiglate väited, et kõik tervishoiuteenused on kulupõhise hinnamudeli järgi alamakstud, kuigi tegelikkuses on osad teenused ka ülemakstud. ?Kohalike ja üldhaiglate jaoks on väga selgelt soodne valveringi hind,? ütles abiminister. Haigekassa maksab aastas ühele maakonnahaiglale valveringide eest 5,6 miljonit krooni, kulupõhise hinnakirja järgi tuleks maksta aga vaid 3,4 miljonit. Vahe on pea 2,2 miljonit krooni. ?See ongi juba üldhaiglatele regionaalne toetus,? märkis Laasik.
Laasiku sõnul on tervishoiuvaldkonnas raha puudu, kuid numbritega segaduse tekitamine on lubamatu. Abiministri kinnitusel esitab sotsiaalministeerium lähiajal valitsusele ettepanekud, kuidas rahapuudust tervise valdkonnas vähendada. Välja tullakse ettepanekutega võrdsustada kahe-kolme aasta jooksul sotsiaalmaksu alammäär miinimumpalgaga, tasuda haiglate kapitalikulud riigieelarvest, vaadata üle haigushüvitiste maksmise süsteem ja kindlustada ravikindlustuseta inimesed.
Kulupõhine hinnamudel andis selguse
Abiministri sõnul oli üheks peamiseks põhjuseks, miks kaks ja pool aastat tagasi otsustati kulupõhisele hinnakirjale üle minna see, et uus süsteem näitab konkreetselt, kui palju on raha tervishoius tegelikult puudu. Selle põhimõttelise otsuse langetamise juures oli ka Eesti Haiglate Liit, kes esindab kõiki Eesti haiglaid.
?Juba siis oli kõikidele osapooltele selge, et kulupõhise hinnakirja kasutuselevõtmine ei too tervisesüsteemi raha juurde, küll toob see aga kaasa selguse,? sõnas Laasik. ?Enne kulupõhise hinnamudeli kasutuselevõtmist ei teadnud keegi, kui palju on haiglal vaja raha juurde näiteks elektri hinna kompenseerimiseks, vaid raha anti vastavalt poliitilisele kokkuleppele, ilma põhjalike arvutusteta.?
Praegu on tervishoiuteenused kulupõhise hinnakirja järgi kaetud 92% osas. Loomulikult on ka hindu, mis on hetkel veel alahinnatud ning kaetud 60-65%. Samas on hindu, mis on ülehinnatud rohkem kui 200%. Näiteks silmahaiguste opid (silmakae). Kulupõhise hinnamudeli järgi oleks hind 4237 krooni, kuid praegu makstakse 6833 krooni.
Laasiku sõnul oli kuni 2004. aastani tervishoiuteenuste hinnakiri n-ö ajalooliselt välja kujunenud. ?Seal oli päris palju hindu, mis olid üle- või alamakstud. Hinnanguliselt võib öelda, et ülehinnatud teenuseid on rohkem kesk- ja piirkondlikes haiglates,? ütles abiminister.
Samas jõudsid haiglate liit, haigekassa ja sotsiaalministeerium juba 2004. aasta lõpus ühisarvamuseni, et hinnad viiakse kulupõhise hinnakirjaga kooskõlla kahe-kolme aastaga. ?Kohene üleminek n-ö õigetele hindadele oleks võinud drastilisemal juhul kaasa tuua isegi mõne haigla pankroti, sest nad on võtnud laenuriske ning arvestanud kindlate rahavoogudega. Sellisest olukorrast poleks võitnud keegi, ei maakonnahaiglad ega ka Eestimaa inimesed,? sõnas Laasik.
Sestap jõutigi 2004. aasta lõpuks kompromissini, et ülemakstud hindu ei langetata, vaid külmutatakse seniks, kuni need vastavad kulupõhistele hindadele.
Palgakokkulepe täidetakse
Abiministri sõnul on kahetsusväärne, et haiglad saadavad välja sõnumeid, nagu ei suudaks nad palgakokkulepet täita. ?Reaalsuses on meil olemas info, et kõik haiglad täidavad lepet,? ütles Laasik.
?Haiglate juhid peavad arvestama, et nende suhted nii arstide kui ka patsientidega põhinevad paljuski usaldusel. Kui haigla juht räägib pea üle päeva, et tema haigla on kohe-kohe kokku kukkumas või pankrotti minemas, siis on tal raske arsti tööle palgata ning ka patsient otsustab pigem teise haigla kasuks,? sõnas abiminister.
Lisaks tervishoiusüsteemi raha juurdetoomise ettepanekutele läheb sotsiaalministeerium edasi ka haiglavõrgu arengukava uuendamisega ning ka seekord kaasatakse protsessi Eesti Haiglate Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Haigekassa ja teised koostööpartnerid.
Marika Raiski
Sotsiaalministeeriumi meedia peaspetsialist