Usutluses Vooremaale analüüsis minister Jõgevamaa erinevate piirkondade arengu hetkeseisu ja tulevikuväljavaateid. Ta usub, et Peipsi piirkonna käekäiku hakkab tulevikus mõjutama laevaliikluse taastamine Eestimaa ja Vene Föderatsiooni vahel.
Millal ja kuidas üldse tekkis selline mõiste nagu regionaalpoliitika?
“Eestis on mõistet regionaalpoliitika hakatud tähtsustama alates riigi taasiseseisvumisest. Enne seda mõjutasid piirkondade arengut käsumajandus ja teisedki mittedemokraatlikud suunised, mida töötas ennekõike välja kommunistlik partei. Taassündinud Eesti Vabariigis on regionaalpoliitika käsitlus erinevatel perioodidel mõneti muutunud. Taasiseseisvuse esimestel aastatel tähendas regionaalpoliitika suuresti omavalitsuste tugevdamist ja maakondade rolli määratlemist. Mida aasta edasi, seda rohkem on regionaalpoliitika hakanud hõlmama probleemistikku, mis on aktuaalne ka ülejäänud Euroopas. Pean silmas valuküsimusi, mis seotud linnastumise, maapiirkondade elanike arvu vähenemise, tulubaasi vähenemise, suurematest keskustest kaugemal tekkinud tööpuudusega jne. Usun, et regionaalarengu teemadel räägitakse Eestis veel aastaid või ka aastakümneid sellest, kuidas oleks võimalik tagada elamisväärne elu mistahes Eestimaa paigas. Inimeste koondumine Tallinna ja pealinna ümbritsevatesse omavalitsustesse põhjustab arvatavasti muresid ja pahameelt ka linnaelanikele endile. Teame, millised autode järjekorrad on Tallinnas hommikuti ja õhtuti. Linnas on ka rohkem anonüümsust, mis võib teha raskemini kättesaadavaks sotsiaalteenuse ja abi. Maal hakatakse huvi tundma, mis on inimesega juhtunud, kui ta päev või kaks pole väljas või poes käinud. Linnas, kus üksteist vähe tuntakse, võib see aga kergesti märkamatuks jääda.”
Olete töötanud regionaalministrina kahe peaministri ? nii Juhan Partsi kui ka Andrus Ansipi ? juhitud valitsuses. Mida ütlete erinevaid koalitsioone ja valitsusi võrreldes?
“Eelmise koalitsiooni ajal ei saanud halduskorralduse muudatused tollase valitsuse heakskiitu. Praeguse koalitsiooni ajal on regionaalpoliitiliste probleemide lahendamiseks märksa soodsam pinnas. Ka omavalitsuste tulubaas on kasvanud peamiselt tänase võimuliidu ajal. Mul on tõeline rõõm, et kohalike omavalitsustega arvestatakse väga valitsuse koostatud 2007. aasta eelarveprojektis. Omavalitsused saavad järgmisel aastal võrreldes tänavusega 25 protsenti raha rohkem.”
Millisteks valdkondadeks omavalitsustele eraldatavat raha ennekõike kasutatakse ja kas võime rääkida ka summade täpsemast jaotamisest?
“Valitsuses lepiti kokku, et omavalitsuste eelarve maht 2007. aastal on üle 19 miljardi krooni. Näiteks tasandusfondi maht on järgmisel aastal 1,4 miljardit, möödunud aastal oli see 950 000 000 (üheksasada viiskümmend miljonit). Kõnealune raha eraldatakse regionaalselt kaugematele piirkondadele, äärealadele. Selliseks regiooniks Jõgevamaal on ka Peipsi äärsed alad.
Märgatavalt kasvavad ka kohalike teede remontimiseks ja korrashoidmiseks mõeldud summad, mida tänavu oli 265 miljonit, tuleval aastal aga 430 miljonit krooni. 15 protsenti kütuseaktsiisist laekub kohalikele eelarvetele. Igati märkimist väärib seegi, et tulevast aastast tõusevad igal pool munitsipaalkoolide õpetajate palgad.”
Kuidas võiks Eestis omavalitsusi üldse jagada, kas näiteks jõukamateks ja vaesemateks, suurte keskuste lähedal asuvateks ja ääremaadeks?
“Tegelikult sõltub omavalitsuse hea käekäik sellest, milline on seal juhtkond, palju ettenägelikkust ja edumeelsust jätkub volikogul. Mõistagi on oluline ka kohaliku rahva kaasarääkimine ja kaasalöömine linna või valla elus. Inimesed vajavad ka rohkem teadmisi ja julgust piirkonna huvide eest seismiseks. Omavalitsuse territooriumi suurus pole sotsiaalmajanduslikus arengus aga alati sugugi määrav. Näiteks omavalitsuste suutlikkus projektidest raha taotleda ja saada ei sõltu küll sellest, kas omavalitsus on suur või väike.”
Olete korduvalt külastanud Jõgevamaad. Missugune on teie iseloomustus siinsele kolmele linnale ja nende piirkonnas asuvatele valdadele?
“Kunagi sai Jõgeva maakond loodud võrdlemisi kunstlikul teel, mille tagajärjel Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee regioon on erilises staatuses. Põltsamaa on tuiksoon Tallinna-Tartu maantee vahetus läheduses. Maakonnakeskus Jõgeva on ise Tartu linna mõjusfääris. Arvan, et tulevikus peaks Jõgeva piirkond oma ni?i leidma läbi põllumajandussaadusi töötleva tööstuse. Positiivne, et Weroli “saaga” on nüüd lõppenud. Usutavasti suudab Rein Kilk kõik Weroliga seotud plaanid realiseerida.
Jõgeval tuleks senisest rohkem ära kasutada raudtee olemasolu. Kindlasti võib Jõgeva tulevikus olla hea ja looduslähedane elamiskoht, kuhu tasub kodu rajada ka siis, kui töökoht Tartus on.
Mustveele ja selle lähiümbrusele on igati kasulik, kui suudetakse ellu rakendada mitmed ideed, mille märgusõnaks on Peipsi järv. Turismi edendamiseks vajaks Peipsi regioon kindlasti kaasaegseid majutuspaiku ja ööbimiskohti. See soodustaks huvireiside korraldamist Peipsil ja võimaldaks puhkajatel sisukalt vaba aega veeta. Praegu on Peipsile lähim korralik majutuspaik Voore külalistemaja, selle aknast aga ikkagi Peipsit ei näe. Majutusküsimusele väärt lahenduse leidmisel oleks palju kasu Peipsi ääres asuvate maakondade maavanemate, linnapeade ja vallavanemate koostöövalmidusest ja ühisest tahtest.”
Milline on regionaalministri prognoos Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelistele suhetele?
“Optimistina arvan, et Eesti ja Venemaa vahelise ühenduse taastamine Peipsil saab varem või hiljem teoks. Kohtusin hiljuti Pihkva uue kuberneri Kuznetsoviga, kes laevaliikluse taastamisse hästi suhtub ja on ametnikele ettevalmistustöö tegemiseks ka vastavad korraldused andnud. Eestis jätkub nii eestlaste kui ka välismaalaste hulgas inimesi, kes soovivad Venemaad külastada. Vene inimesed soovivad aga kindlasti vaadata, kuidas elatakse taasiseseisvunud Eestis. Tavaline vene inimene tunneb siirast ja südamlikku huvi selle vastu, mida me siin piiri taga teeme.”
Viimasel ajal on paljud inimesed Eesti maapiirkondadest siirdunud tööle välisriikidesse. Kas see tendents mõjutab ka nende regioonide sotsiaal- majanduslikku arengut?
“Mitmes eluvaldkonnas on välismaale tööle siirdumine juba probleeme põhjustanud. Sajad meie bussijuhid teevad erialast tööd Helsingis, kusjuures samas on selle töö tegijatest kodumaal puudus. Samuti napib meditsiinitöötajaid. Palju on räägitud ka teadlaste tööleasumisest välisriikidesse. Uusi väljakutseid otsima on läinud ka rohkesti politseinikke ja päästetöötajaid.
Välismaale tööle minek on suuresti sunnitud käik. Inimene jääks ikka meelsamini oma pere juurde, hooldaks oma eluaset, kasvataks lapsi. Piiri taga pakutav sissetulek on aga Eesti inimestele parajaks kompvekiks. Eesti riiklik, omavalitsuste- ja erasektor peaks pakkuma palgatõusu näol omapoolseid “kompvekke”, mis võimaldaks siin väärilisemat töötasu teenida.”
Missugused mõtted ja emotsioonid Teis tekivad, kui sõidate mööda Tallinna-Tartu maanteed?
“Kümme aastat tagasi hakkasin Tartu maavanemana töötades tegelema selle maantee rekonstrueerimisega seotud probleemidega ja kutsusin kokku teemakohaseid nõupidamisi. Järgmise aasta eelarves on Tallinna-Tartu maantee ehitamiseks planeeritud üle 200 miljoni krooni. Ütlen ausalt, et maantee tuleb ehitada neljarealiseks. Sõit praegusel maanteel toob kaasa palju liiklusohtlikke situatsioone ja pidevat närvikulu. Mina eelistan võimaluse korral seda teed läbida kas hommiku- või õhtutundidel.”
Millal jälle Jõgevamaale tulete ja kas kavatsete ringi vaadata ka järgmisel laupäeval toimuval Paunvere laat-väljanäitusel?
“Tuleval nädalavahetusel olen Saaremaal. Plaan Jõgevamaale tulla on aga hilissügisel, et koos maavanem Aivar Kokaga vaadata veelkord läbi Jõgeva maakonna valuküsimused ning arutada, kuidas nende lahendamiseks Euroopa või meie endi maksumaksjate rahasid kasutada.”
JAAN LUKAS
