Põhimõtteliselt on kokku lepitud, et riigieelarve strateegias kajastatakse kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv informatsioon, et tagada eelarvetele täiendav stabiilsus. Kohalike omavalitsuste tulubaasi kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et kohalike omavalitsuste tulubaasi (tulumaks ja tasandusfond kokku) osakaal SKP-s oleks stabiilne. 2006. aastast on suurenenud omavalitsuste tulumaksuosa 11,8 protsendini maksumaksja brutopalgast. Tasandusfondi järgi jaotatav summa ületab esmakordselt miljardi krooni piiri.
Pean oluliseks, et 2007. aastaks täidaksime koalitsioonileppe põhimõtte, et tasandusfondi tõus oleks võrdne riigieelarve kasvuga.
2006. a on kosunud ka kohalike teede korrashoiu vahendid ning seda suunda tuleb jätkata. Teehoiu seaduses on kirjas, et kohalike teede investeeringuteks eraldatakse vähemalt 10 protsenti riigieelarves teehoiu rahastamiseks ette nähtud summast. Pean õigeks, et järgmisel eelarveaastal tõuseks see 15 protsendini.
Meie väikesaared said oma iga-aastasele toetusele 2 miljonit krooni juurde. 2005.a lisaeelarvest tuli veel juurde 6 miljonit investeeringutoetust.
Ühinemised ja koostöö
Riigi haldusterritoriaalset korraldust puudutavas valdkonnas tahan positiivselt ära märkida 22 kohaliku omavalitsusüksuse vabatahtlikku ühinemist. Äsjamöödunud volikogude valimiste järel on meil kaheksa uut valda: Jõhvi, Kuusalu, Saarde, Suure-Jaani, Tamsalu, Tapa, Türi ja Väike-Maarja. Suur tänu vastavate valdade ja linnade elanikele ja poliitikutele ning ametnikele, kelle pikaajaline töö on leidnud elanike tunnustuse. Kohtun ka ise kõigi uute valdade juhtidega, et arutada, millised on probleemid ja kuidas paremini oma elu korraldada ning edasist arengut kavandada.
Jätkuvalt on oluline kohalike omavalitsuste koostöö arendamine ning ka selles valdkonnas tõi möödunud aasta mitmeid uusi algatusi ? nii väärib näiteks tunnustust Lääne-Virumaa nn Emumäe valdade liit kui ka ühistegevus mitmetes konkreetsetes omavalitsuste tegevusvaldkondades. Kindlasti peab jätkuma koostöö mittetulundussektoriga.
Euroopa kontekstis
Teadaolevalt on meil praeguse seisuga Eestis registreeritud üle 23 400 mittetulundusühenduse ja sihtasutuse. Kodanike julgustamine ja kaasamine kohalikku elukorraldusse omab suurt tähtsust Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel nii maal kui linnas. Eriti meeldiv on tõdeda, et üha enam omavalitsusi on leidnud oma eelarves võimaluse toetada mittetulundussektorit, sest ühenduste poolt teostatavad tegevused annavad panuse kogu piirkonna arengusse.
Tunnistagem, et ega kõik ei ole siiski kaugeltki nii, nagu sooviksime. Lisaks peame täna Eesti omavalitsuste arengut vaatama ka rahvusvahelises, eelkõige Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu kontekstis.
Ühelt poolt võime rõõmustada selle üle, et täna on Eestis regionaalarenguks vahendeid pea 10 korda enam kui Euroopa Liiduga liitumise eelsel perioodil. Teisalt on demograafiline olukord, eriti maal, muutumas üheks arengut tõsiselt pidurdavaks faktoriks. Koos sellega muutuvad üha probleemsemaks mitmete institutsioonide jätkusuutlikkus, probleemiks on Eesti regionaalne tasakaalustatud areng ja teenuste kättesaadavus.
Üheks keerukamaks küsimuseks jääb tõsiasi, et jätkub erinevuste kasv Eesti piirkondade vahel. Olukorra positiivseks mõjutamiseks oleme peale regionaalarengu strateegia vastuvõtmist asunud ette valmistama regionaalarengu suunamise seaduse eelnõu. Vastavast seadusest on aastaid räägitud, kuid siiani tulemusteta. Käesoleva aasta aprillis esitan eelnõu Vabariigi Valitsusele, eelnevalt kõigi asjaosalistega läbi rääkides.
Märksõnaks on kujunemas kohaliku omavalitsus kui tööandja ? ka selles valdkonnas oleme koos teadlaste ja üleriigiliste liitudega palju edasi liikunud, kuid nüüd ootame kiiret tegutsemist Sotsiaalministeeriumi poolt.
Üheks võtmesõnaks eesseisvate ülesannete täitmiseks on kindlasti just koostöö, moodsas keeles ? võrgustiku loomine. Oleme palju kuulnud, et meie tegevus peaks olema teaduspõhine.
Siseministeeriumis alustasime siin sellest, et võtsime kõigepealt kokku riigi, kohalike omavalitsuste liitude ja teadlaste esindajad ja moodustasime koos klubiga Polis halduse ja kohaliku omavalitsuse valdkonna koolituse, teaduse ja arenduse nõukoja. Äsja oli meil väga viljakas päev TTÜ rektoraadis ning TTÜ humanitaarteaduskonnas. Tegemist on alles teatud mõttes protsessi algusega, kus me kõik õpime tundma oma võimalusi seatud eesmärkide täpsustamiseks ja ühiseks saavutamiseks. Edasi kavandame sarnast kohtumist Tartu Ülikoolis ja Tartu maavalitsuses, kus peamisteks teemadeks kujunevad ülikooli ja maakondade koostöö ning regionaalarengu seaduse eelnõu ettevalmistus koos EL uue finantsperspektiivi aruteluga.
Kavandame koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse ja omavalitsuste üleriigiliste liitudega ning Tallinna Tehnikaülikooli ja teiste asjaomaste teadusasutustega Eestis 12-13. juunil 2006 PÕHJALA FOORUMI raames ?Põhja- ja Baltimaade kohaliku omavalitsuse konverentsi?. Foorumi eesmärgiks on tõhustada riigi ja omavalitsuste vahelist koostööd Põhjamaades ja Balti riikides. Laialdasema huvi korral võiks nimetatud konverentsist välja kasvada perioodiliselt erinevates Põhjamaades ja Balti riikides toimuvate konverentside sari.
Seonduvalt Euroopa Liiduga tuleb rõhutada, et 2005. aasta oktoobris avati Brüsselis Eesti omavalitsusliitude alaline esindus, mille kulud hetkel kaetakse riigieelarvest. 2006. aasta finantseerimise leping 2 miljoni krooni ulatuses sõlmitakse I kvartali jooksul.
Edaspidi tuleb enam tähelepanu pöörata koostööle Regioonide Komitee liikmetega. Töised on olnud kohtumised Euroopa Komisjoni regionaalvoliniku proua Hübneriga ning Regioonide Komitee presidendi härra Straubiga.
Küsimusena võiks märkida, et omavalitsusliidud ei ole veel seadnud selgeid EL suunalisi prioriteete: kõigega ei jõuta nagunii tegelda, võiks olla näiteks 3-5 teemat, millega tegeldakse läbivalt Regioonide Komitees, esinduses, muudel välissõitudel ja konverentsidel ? aga loomulikult ei saa riik seda ette kirjutada.
Eesti riiklikust arengukavast 2004-2006 ning regionaalarengu programmidest
Kohaliku sotsiaalmajandusliku arengu meede, mille üldmaht selle programmeerimisperioodi jaoks on kokku ligi 900 miljonit krooni, keskendub kohaliku infrastruktuuri kitsaskohtade kõrvaldamisele ning piirkondade atraktiivsuse tõstmise kaudu üldise säästva ning tasakaalustatud arengu toetamisele.
Meetme elluviimine on seni kulgenud edukalt, mis näitab, et kodutöö on tehtud korralikult.
Tänu kohalike omavalitsuste, nende liitude ja maavalitsuste tõhusale panusele ning tihedatele konsultatsioonidele eri ametkondade vahel valmistati ette toetusskeemid, mille vastu on suur huvi. Meetme 4.6 raames on esitatud 177 taotlust, taotluse rahuldamise otsuseid on langetatud 0,37 miljardi krooni ulatuses. Lõpule on viidud 30 projekti. Meetmega koos rakendatav nõustamine nii maakondlike arenduskeskuste kui ka EASi arenduskonsultantide poolt on taganud, et katkestatud ei ole seni ühtegi rahastatud projekti. Meetme osa 4.6.2 ehk piirkondade konkurentsivõime tugevdamise raames on eelinfo korras saadud teabele tuginedes võimalik väita, et lähinädalatel esitatakse taotlused, mis katavad kogu toetusteks määratud summa ja seega tuleb lähitulevikus eeltoodud meetme osa sulgeda vahendite lõppemise tõttu (meetme maht 218 miljonit krooni). Lootsin, et see juhtub aasta teises pooles, kuid aktiivsus ja vajadused on nii suured, et sulgeda tuleb juba veebruaris. See annab tugevad põhjendused uue eelarveperioodi vajaduste kaitsmisel.
Vastavalt Eesti regionaalarengu strateegiale rakendatakse ka ainult Eesti vahenditest rahastatavaid programme, mis oma tegevustega toetavad piirkondade tasakaalustatud arengut. Kõige pikemaajalisena neist jätkab kohaliku omaalgatuse programm sellel aastal 12 miljoni krooniga.
Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute programmi mahuks on riigieelarves prognoositud 37 miljonit krooni, millest toetatakse laste, noorte perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud investeeringuid. Tegemist on regionaalprogrammide mõistes väiketoetustega, kuid tänu oma stabiilsusele on programm omavalitsuste silmis väga hinnatud.
Tegevust alustab Setomaa arengu programm, käesoleva aasta mahuks on 5 miljonit krooni. Jätkame ka kohaliku arengu kavandamise programmiga mahus 4,8 miljonit krooni ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmiga 12 miljoni krooniga.
Väga oluline on loomulikult Euroopa Liidu programmiperioodi 2007-2013 ettevalmistamine. Ees on veel keerukas töö nii Eestis kui ka EL tasemel, kuid loodan, et valdade ja linnade arenguks saame tulevikus kasutada kordi enam nii siseriiklikke kui ka välisvahendeid.
JAAN ÕUNAPUU, regionaalminister
