Eile jõudis elektroonilisse postkasti Rahandusministeeriumi pressiteade selle kohta, et Kagu-Eesti kõige pakilisemaid probleeme – rahvaarvu kiiret kahanemist, elanike suhteliselt madalaid sissetulekuid ning kesist majandusarengut – kavatseb riik muuta erinevate sellele piirkonnale suunatud toetusmeetmete abil.
Riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul koostatakse hetkel Kagu-Eestile sobivat programmi, milles pannakse paika peamised toetussuunad. Soovitakse toetada ettevõtluse arengut ning koostöös omavalitsustega spetsialistide eluaseme korrastamist.
Sealse piirkonna ettevõtjatel tekib võimalus taotleda toetust turundustegevuseks ning innovatsiooni- ja tootearenduseks. Samuti soovitakse omavalitsustega koostöös pakkuda eluaseme korrastamise ja soetamise toetust, mis soodustab spetsialistide jäämist piirkonda. Lisaks on kavas toetada sealse piirkonna mainekujunduskava välja töötamist.
Mida see viimane toetus küll endast võiks kujutada, kas musta valgeks rääkimist ja nõukoguliku pakazuuha korraldamist? Millal küll jõuab riigi tasemel otsustajateni arusaamine, et üksikute toetusmeetmetega suurematest linnadest kaugemate piirkondade valusaid probleeme ei lahenda?
Selleks on vaja ühtseid maksusoodustusi ettevõtlusele, mis ettevõtted suurematest linnadest välja meelitaksid. Kui sellistesse piirkondadesse kolivad linnadest ümber ettevõtted, asuvad sinna elama ka tööealised inimesed. Koos nendega lisandub sinna lapsi ja elujõudu saavad juurde kokku kuivanud laste hulgaga lasteaiad ning koolid. Nii mõnigi suletud lasteaed või kool võib uuele elule ärgata. Sellistesse piirkondadesse tekivad uuesti kauplused, alustavad tegevust postkontorid. Läbi laieneva ettevõtluse ja tööpakkumiste suureneb inimeste palgatase, omavalitsuste tulubaas kasvab.
Nii saaks olema ka Jõgevamaal kui ettevõtlusele regionaalsed maksusoodustused loodaks. Lisaks pakuks kasvav ettevõtete hulk mitmekesisemaid töövõimalusi, mis on hetkel tõsiseks takistuseks perede ümber kolimiseks suurtest linnadest kaugemale.
Kui üks pool leiab endale sobiva töö, ei pruugi ühekülgsete töövõimaluste tõttu teine pool sobivat tööd leida. Vähesed spetsialistidele ja ettevõtetele pakutavad toetused olukorda ei paranda, sest tööeas inimesed lahkuvad sellistest piirkondadest endises tempos, laste arv jätkab kahanemist, elanikkond vananemist.
Üksikuid regionaalseid toetusmeetmeid kasutades jõutakse lõpuks tõdemuseni, mille kohta rahvasuus öeldakse nii: tahtsime head, aga läks nagu alati.
TOOMAS REINPÕLD, ajakirjanik
