Pajusi vallavolikogu usaldas teile vallavalitsuse juhtimise pärast seda, kui kauaaegsest vallavanemast sai Jõgeva linnapea. Kas nõustute sellega, et saite valla etteotsa seoses poliitilise kriisi ja uue koalitsiooni tekkimisega Jõgeva linnas?
Inimesed vahetavad aeg-ajalt ikka töökohti. Peaaegu üheksa aastat Pajusi vallavanemana töötanud Heldur Lääne soovis oma võimetele uut rakendust leida. Seoses võimaluse tekkimisega oli ta valmis kandideerima Jõgeva linnapeaks ja võitis maakonnakeskuse volikogu usalduse. Mina sain Pajusi vallavolikogult ülesande hakata lisaks abivallavanema tööle ka vallavanema kohuseid täitma.
Kuidas täpsemalt ametisse saamise protseduur kulges?
Leiti, et vallavanemat ei valita, vaid määratakse tema kohusetäitja.
Kui uhke tunne Teil siis oli?
Kas on siinkohal õige rääkida uhkusetundest. Küllap pidas vallavolikogu oma valikut tehes silmas seda, et oleks tagatud järjepidevus ja pooleliolevad tööd saaksid lõpule viidud. Suurematest ettevõtmistest oli alustatud Pisisaare veevarustussüsteemi rekonstrueerimistöödega ning sõlmitud leping Pajusi valla tänavavalgustussüsteemi rekonstrueerimistööde läbiviimiseks.
Millal Pajusi valda ja siinseid inimesi üldse tundma õppisite?
1976. aastal asusid mu vanemad elama praegusesse Pajusi valda Kalanasse. Isa Ülo töötas Pajusi kolhoosis peazootehnikuna, ema Laine tegeles majandis tõuaretusega ja teeb seda tööd jõudumööda praegugi.
Kõrghariduse omandasin 1988. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemias zootehnika erialal. Esimene töökoht oli Viljandimaal Viiratsis. 1995. aastast olen ametis Pajusi vallavalitsuses. Alustasin vallavalitsuse asjaajajana, jätkasin arendusnõunikuna. Kaks aastat pidasin vallasekretäri ametit, seejärel töötasin aasta taas arendusnõunikuna. Poolteist aastat olen olnud ametis abivallavanemana.
Kas võib öelda, et nii arendusnõuniku kui ka abivallavanemana tuli sisuliselt samalaadset tööd teha?
Põhilised tööülesanded on sarnased. Abivallavanema üheks kohustuseks on ka vallavanema asendamine ja vajaduse korral valla esindamine.
Missugustele muredele peab Pajusi valla juht kõige enam mõtlema?
Valupunktid on kõikides omavalitsustes enamasti sarnased: võrdlemisi kasin eelarve ja rida seadustest tulenevaid kohustusi, mille teostamiseks napib vahendeid. Sageli on raskusi projektide teostamiseks vajaliku omafinantseeringu leidmisega.
Laenuvõtmine on alati teatud risk. Millisel määral peab omavalitsusjuht julgema riskida?
Mis puutub riskimisse, siis paljude asjade puhul peab aitama niinimetatud kõhutunne, arvestada tasub ka teiste omavalitsuste ja nende juhtide kogemustega. Ühtlasi ei tohi unustada, et eksimine on inimlik ja vigadest õpitakse. On aga olukordi, mille lahendamisel on mõistlikum ja odavam vigu vältida.
Missuguste teemadega pöörduvad Pajusi valla elanikud kõige sagedamini vallajuhi poole?
Inimesed astuvad vallamajja ikka sisse, kui midagi on südamel. Ka kõige pisema mure jaoks tuleb leida aega ja inimene ära kuulata, lahenduseks piisab teinekord ka heast sõnast. Oma rõõme jagama naljalt ei tulda. Palju pöördutakse vallavalitsuse poole rahalise toetuse saamiseks seoses laste kooliminekuga, ravimite ostmiseks või küttepuude muretsemiseks. Uue kooliaasta alguses on päevakohane küsimus töövihikute kõrge hind. Alanud kooliaastal jätkub kooliõpilaste koolilõuna maksumuse osaline tasumine valla eelarvest.
Missugune tulevik ootab Pajusi valla koole Pisisaare Algkooli ja Aidu Lasteaed-Algkooli?
Koolivõrgu temaatika on praegu küllalt aktuaalne. Pajusi valla kahes koolis õpib alanud õppeaastal 58 õpilast. Kuigi see arv on suhteliselt tagasihoidlik, peaksid need koolid edasi tegutsema jääma. Olen seisukohal, et väikesed juntsud peavad saama koolis käia oma kodu lähedal.
Missuguses vahekorras on Pajusi valda tulijate ja siit ära kolijate arv?
Valla rahvaarv on suhteliselt stabiilseks jäänud, püsides enam-vähem 1500-1550 piiris. Kinnisvarahindade kerkimisega maakonna linnades näen võimalust Vägaris ja Pisisaares olevate asustamata korterite jõudmiseks kinnisvaraturule, millega võib lähitulevikus kaasneda valla elanike arvu mõningane tõus.
Millise õngekonksuga püüda Pajusi valda turisti?
Paljugi sõltub sellest, kust turist saabub. Suurest linnast tulijale pakub kindlasti elamust meie loodus ? metsad, Põltsamaa jõgi. Huvipakkuvad peaksid olema jõel korraldatavad süstamatkad. Miks ei võiks linnainimest huvitada ka põllumajandustootmise argipäev. Võiks näidata, kuidas ühes õiges Eestimaa talus tööd tehakse. Kahjuks ei ole Pajusi vallas siiani ühtegi tegutsevat turismitalu, kus kaugemalt tulijaid toitlustada, majutada ja neile tegevust pakkuda. Ilmselt on põhjus selles, et meie inimesed leiavad rakendust muudel tegevusaladel.
Naised hoidvat ikka kokku. Kas küsite aeg-ajalt nõu teistelt Jõgevamaa õrnemast soost omavalitsusjuhtidelt?
Ma arvan, et naine omavalitsusjuhina ei tohiks kedagi ehmatada. Ka Pajusi valda on juhtinud naissoost vallavanem Aili Soolepp. Õppida on aga nii mees- kui ka naiskolleegidelt.
Mida teeb Pajusi valla juht pärast tööd?
Ma ei ütleks, et töö on hobi, kuigi oma praegust tööd teen hea meelega. Minu harrastusteks on fotograafia ja veebidisain. Olen koostanud nii mõnegi kodulehekülje. Praegugi hoian korras valla kodulehekülge ja olen alustanud piirkonna turismiinfot kajastava kodulehekülje arendamisega.
Mis saab pärast tulist ja saladusterohket päeva 16. oktoobrit?
Seda otsustavad valla elanikud.
Mida võiks teada Teie perest ?
Mul on kaks tütart: 15-aastane Kristi ja 14-aastane Kersti, kes õpivad Põltsamaa Ühisgümnaasiumis üks üheksandas, teine kaheksandas klassis. Olen püüdnud lastele võimalikult hea ema olla.
JAAN LUKAS
