Riigikogu otsib võimalust, et president seal ära valida. Seda on öelnud välja pea kõik parteid peale Rahvaliidu. Kas aga Keskerakonna tänases käitumises on näha tõesti sama tahet või hakatakse taaskord ?mänguilu? nautima?
Käib kompromissitu kauplemine
Mõned erakonnad, teiste seas Reformierakond, on leidnud endas jõudu vaadata üle poliitiliste piiride, võtnud arvesse rahva ootust ja julenud välja öelda oma eelistused järgmise Kadrioru Lossi Peremehe ja Perenaise kohta.
Aga mitmed on otsustanud laskuda oma tavalistesse poliitmängudesse. Käib kompromissitu kauplemine, äraostmine, lindistamine ja salatsemine. Kuid ei pea olema just teab mis taibu, et näha selle taustal jõulise tandemi Keskerakond ? Rahvaliit tekkimist.
Või hakkab koguni lähenema nende erakondade liitumine, mis ei peaks küll suur üllatus olema. Sarnased käitumismallid, poliitilise karistamatuse tunnetamine ühel Tallinnas ning teisel mitmetes kohalikes omavalitsuses. Selge diktaatorikallakuga juhi ja sellest tuleneva parteilise käsuliini olemasolu ja toimimine.
Seda rida võiks jätkata. Kuid ka selles peres saab olema suurem ja väiksem vend. Suurem vend, ?Eestimaale õnnetooja?, ei jäta kasutamata ühtegi võimalust, et teistest paremana paista. Ma ei tea, kui mitmel televaatajal ja kas ka rahvaliitlastel süda pahaks läks, kui Edgar Savisaar 1. aprillil meie televiisoritesse ilmus ja pensionitõusu oma kontole kirjutas ning mida tegi Villu Reiljani süda sel hetkel sees, kuid eks ta teab, et peab sellega harjuma ja leppima hakkama. Väiksem vend võib tahta saada oma kasuisa Kadrioru Lossi tagasi, kuid edaspidi peab näppu imema hakkama.
Väga kahju, et lugupeetud president on lasknud ennast selle tandemi ette rakendada ning on hakanud andma ühekülgseid ja suunatud hinnanguid. Kas tõesti ulatuvad Edgar Savisaare käed ka presidendi kirjutuslauani ja panevad seal omatahtsi sõnu ritta? Kas suur vend on väikese venna juba nii paika pannud?
Kuid mis seal imestada, näitab ju Villu Reiljan oma käitumisega selgelt, millist ajalugu ta hindab ja millistest eluväärtustest aru saab, kui ta ei leidnud võimalust olla sügavas leinas koos oma rahvaga, kuid kui leiab võimalust ja vajadust koos Edgar Savisaarega taaskord presidendimängu mängima hakata, et Arnold Rüütli selja taha asuda.
Tark inimene otsustab ise
Suurte lubaduste andmise aasta on ees. Õnneks ei pea presidendikandidaat pudrumägedest ja piimajõgedest pajatama hakkama, keegi seda ju niikuinii uskuda ei saa, sest presidendi voli ja võim on piiratud.
Seda enam on oodata ilukõnet erakondade suust. Tark inimene aga teab ja otsustab ise, ei lase ta tarest taresse jutlustajal oma pead segi ajada, võõraste sulgedega ehtijal ennast pimedusega lüüa ega katteta lubadustel valikuvankri ette astuda!
Kindlat meelt ja kena kevadet!
TARMO LEINATAMM,
Riigikogu liige, Reformierakond
