Jaanuari alguses tutvustas Faktum sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringut, mille järgi põhjustas Eesti elanike seas mullu enim rahuolematust eriarstiabi juurde pääsemine. Eelmisel aastal jäi eriarstiabi vastuvõtul käimata 9 protsendil küsitletutest. Peamiseks põhjuseks toodi pikad järjekorrad.
Mullune järjekordade pikenemine oli suureks probleemiks inimestele, kel tuli lõikust kauem oodata. Kui inimene ei pääse opile, siis tähendab see, et tema terviseprobleem jääb teatud ajaks lahendamata.
Reaalses elus annab arstiabi kättesaadavuse parandamine inimesele tagasi nägemise või liikumisvõime. See omakorda annab võimaluse osaleda täisväärtuslikult igapäevaelus.
Aasta esimesel kuul haigekassa nõukogus vastu võetud otsus aitab olukorda leevendada peamiselt eriarstiabis. Kokku otsustas nõukogu suunata järjekordade lühendamisse kolme aasta jooksul 400 miljonit krooni. Tuleval aastal ostetakse täiendavaid ravijuhte juurde 85 miljoni krooni eest.
Sel aastal lüheneb alla 18-aastastel noortel kõrva-nina-kurgu operatsioonide maksimaalne ooteaeg kahelt aastalt kaheksa kuuni. Vanematele kui 18 aastat jääb maksimaalseks ooteajaks endiselt kuni kaks aastat, kuid siin pole põhjus rahapuuduses, vaid selle eriala arstide ja haiglate võimsuse vähesuses.
Puusa- ja põlveoperatsioonide ooteaeg lüheneb varasema nelja aasta asemel kolme ja poole aastani ning silmakae operatsioonide ooteaeg kolmelt kahe ja poole aastani. Kindlasti tuleb rõhutada, et tegelikud järjekorrad on enamikes haiglates maksimumajast lühemad. Tallinna haiglates saab näiteks silmakae opile aasta kuni kahega.
Põhiliselt puudutavad need muudatused suuremaid haiglaid: Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti regionaal-, Tallinna lastehaiglat, Pärnu haiglat ning Ida-Tallinna, Lääne-Tallinna ja Ida-Viru keskhaiglat. Maakondlikes haiglates pääseb ambulatoorsele arsti vastuvõtule praegugi enamasti vähem kui kahe nädalaga.
Kahjuks on osa järjekordadest tingitud haiglate töökorraldusest ja inimeste vastutustundetust käitumisest. Haigekassa andmetel jätab Eestis ravile tulemata ligi 30 protsenti haigetest.
Maksan palju, saan vähe?
Kindlasti ei saa praeguse olukorraga arstiabis veel rahul olla, kuid selge liialdus on rääkida kriisist või kollapsist tervishoius. Arstiabi on inimestele üldiselt kättesaadav ja selle kvaliteet on hea. Ravijärjekorrad on paraku aga kõikides riikides, ka meie lähiriikides Taanis, Soomes ja Rootsis. Samuti näiteks Iirimaal, Hispaanias, Itaalias, Inglismaal jne. Isegi Saksamaal tuleb silmakae lõikuse järjekorras oodata ligi kaheksa kuud.
Tihti pahandavad inimesed, et palgalt makstav sotsiaalmaks on kopsakas, aga arsti vastuvõtu järjekorras tuleb ikkagi passida lausa kuude kaupa. Küsitakse, et mille eest ma siis üldse maksan ja kuhu see raha kaob?
Tuletan meelde, et Eestis on solidaarne ravikindlustussüsteem, mis tähendab, et tööl käivad inimesed maksavad kinni ka oma laste ja pensionieas vanemate ravikulud. Kui ravikindlustatud inimesi on Eestis kokku ligi 1,27 miljonit, siis pea pooled neist ehk üle 609 000 ise sotsiaalmaksu ei maksa.
Tuleb ka arvestada, et eakate ravikulud on tunduvalt suuremad kui noorematel inimestel. Haigekassa poolt 2004. aastal tehtud analüüs näitas, et kuni 50-aastaste inimeste raviks kulub aastas keskmiselt kuni 3000 krooni, samas kui üle 60-aastaste ravile läheb juba 7000 kuni 8000 krooni. Aga vanaks saame me ükskord ju kõik.
Kuidas raviraha juurde saada?
Jutud, nagu ei tegeleks sotsiaalministeerium lisaraha leidmisega tervishoidu, ei pea paika. Ravijärjekordasid saime tänavu kärpida ühelt poolt tänu sotsiaalmaksu heale laekumisele. Teisalt sai see aga võimalikuks tänu sotsiaalministeeriumi ettepanekule, mille järgi tõstis seadusandja sotsiaalmaksu alammäära, mis tõi haigekassa eelarvesse juurde 120 miljonit krooni. Enamik sellest rahast tuleb riigi kukrust.
Mullu oli miinimummäär, millelt sotsiaalmaksu tasuti, 700 krooni, sellest aastast tõusis see 1400-le kroonile. Eelmisel aastal tasus riik 700-krooniselt määralt sotsiaalmaksu enam kui 70 000 inimese eest, sealhulgas lapsehooldustasu, vanemahüvitise ja töötu abiraha saajate ning kaitsejõududes aega teenijate eest.
Sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku võrdsustada sotsiaalmaksu alammäär lähima kahe-kolme aasta jooksul miinimumpalgaga. See tooks rahalisi vahendeid juurde nii ravikindlustusse kui ka pensionikassasse.
Tervishoidu lisaraha toomiseks oleme teinud ettepaneku katta haiglate kapitalikulud riigieelarvest. See on euroopalik tava, mida järgib suurem osa Euroopa Liidu liikmesriikidest. Nii vabaneks haigekassa raha ja läheks sihtotstarbeliselt raviteenuste katteks.
Ministeeriumi järgmise aasta prioriteediks on vähendada maksimaalseid ooteaegu arsti vastuvõtule veelgi ning kindlasti kaalume ka ravijuhtude juurdeostmist maakonnahaiglatest, sealhulgas hooldus- ja taastusravi osas, mille järele on suur nõudlus.
Jaak Aab
sotsiaalminister, haigekassa nõukogu esimees, Keskerakond
