Kuigi soov, et raudteed ületada soovivaid inimesi ei sunnitaks, piltlikult öeldes, ei maa alla laskuma ega ka õhku tõusma, avaldus üsna selgelt ka möödunud aasta augustis sealsamas kultuurikeskuses toimunud rahvakoosolekul, kutsus linnavalitsus enne lõpliku otsuse tegemist siiski kokku uue koosoleku. Pole ju mõtet valida sellist varianti, mis enamikku raudteeületajaid ei rahulda. Otsuse tegemisega oli aga kiire, sest Jõgeva raudteeületuskoha väljaehitamiseks on taasriigistatud Eesti Raudtee planeerinud raha oma tänavuses eelarves. Tuleval aastal seda raha tõenäoliselt enam kasutada ei saa.
?Kui me ei suuda otsustada, missugust varianti me eelistame, jääme me kõigest ilma,? ütles linnapea Viktor Svjatõ?ev.
Kui tunneli ja viadukti varianti tutvustati ka augustikuisel koosolekul, siis nüüd saadi linnaarhitekt Anne Ördilt illustreeritud selgitusi ühetasandilise ületuskoha eskiisprojekti kohta. Uus ülekäigukoht on plaanis rajada Suure tänava otsas paiknevast ületuskohast 170 m Tallinna poole ehk siis valmiva Selveri juurde. Uut ja vana ülekäigukohta hakkab ühendama nelja meetri laiune kõnni- ja kergliiklustee. Kui kaubarongi jaamas seismas pole, saab kasutada senist ülekäigukohta (ka see on plaanis paremasse korda seada). Kui aga rong ees on, siis saab minna mööda kõnniteed Selveri juurde ja sealt üle raudtee.
Linnaelanik Toomas Pussi märkuse peale, et praegu ulatub seisva rongi Tallinna-poolne ots tavaliselt Staadioni tänava otsani ehk palju kaugemale kui uus ülekäigukoht, vastas koosolekul viibinud Eesti Raudtee ehitiste ameti juhataja Endel Vatter, et uue ületuskoha juurde paigaldatakse märgid, mis sunnivad vedurijuhte rongi enne ületuskohta seiskama.
?Rajatavast ülekäigukohast on esimese Tartu-poolse pööranguni 800 meetrit ning kuna keskmise rongi pikkus on 600 m, ei tohiks rongi äramahutamisega probleeme tekkida,? ütles Endel Vatter.
Turvalisust ei suurenda
Kõiki probleeme ühetasandiline ülekäik mõistagi ei lahenda. Linnakodanik Tiia Vare tõi näiteks, et kui jalakäija uue ülekäiguni jõudes rong parasjagu Tallinna poole liikuma hakkab, peab üle raudtee minna soovija uuesti vana ülekäigukoha poole tagasi marssima. Linnakodanik Kalle Pint aga arvas, et ühetasandiline ületuskoht ei suurenda kuidagi raudteeületuse turvalisust. Seda teeksid ikkagi vaid tunnel ja viadukt.
?Ses osas olen Kalle Pindiga nõus,? tunnistas linnapea Viktor Svjatõ?ev. ?Aga kui inimesed tunnelit või viadukti tegelikult ikkagi kasutama ei hakka, siis pole neid ju mõtet rajada. Mis aga ajakulusse puutub, siis see kaasneb ju ka tunnelisse laskumise või viaduktile tõusmisega.?
?Mullu augustis peetud koosolekul avaldati arvamust, et lahtist treppi mööda seitsme meetri kõrgusele tõusta tundub paljudele ebaturvaline, kaldtee rajamiseks pole Suure tänava otsas ruumi, lifti aga kardetakse sellepärast, et see võib poolel rikki minna,? ütles Anne Örd.
?Eestis on jalakäijatele mõeldud viaduktid olemas Valgas ja Tallinnas Ülemiste jaamas,? lisas Endel Vatter. ?Kogemused näitavad aga, et kuigi meelsasti neid ei kasutata. Kui on võimalus raudteed maad mööda ületada, eelistab umbes 90 protsenti ikkagi seda varianti. Mis aga tunnelisse puutub, siis selle rajamisel võivad olla ettearvamatud tagajärjed näiteks selle piirkonna kaevudele.?
Pärast Mustvee maantee elanike Heino Ilvese ja Kaarel Tetsmanni ühetasandilist ülekäigukohta pooldavaid sõnavõtte kalduski ülekaal selle variandi toetajate poole.
?Mis siis ikka: ega selle ühetasandilise variandiga midagi halvemaks ka muutu,? tõdes arutelu lõpuks ka Kalle Pint.
Raudtee raha eest
?Kuna koos Selveriga valmib ka Rohu ja Kesk tänavat ühendav heakorrastatud teelõik, hakkavad Rohu ja Tähe tänava kortermajade elanikud tõenäoliselt just seda mööda raudteejaama tulema ning pääsevad siis uut ülekäigukohta pidi otse perroonile,? ütles Viktor Svjatõ?ev. ?Kõnnitee hakkab aga teist otsa pidi ATKO Grupi poolt tänavu rajatava bussijaamani välja ulatuma. Kõnnitee ja haljastuse rajamisega saab üksiti korda kesklinna piiridesse jääv raudteeäär ning seda kõike Eesti Raudtee, mitte linna raha eest.?
?Kui saame linnavalitsuselt ametliku kinnituse, et soovitakse ühetasandilist raudteeületuskohta, alustame kohe projekteerimist,? ütles Endel Vatter.
Kuna omal algatusel viibis koosolekul ka Edelaraudtee reisijateveo juht Annemari Oherd, kasutasid linnakodanikud võimalust tallegi küsimusi esitada. Näiteks tunti huvi, kas poleks võimalik rongi ootavaid reisijaid valjuhääldi kaudu teavitada sellest, missugusele teele rong saabub. Viimasel ajal olevat nimelt ette tulnud juhtumeid, et kahe reisirongi jaamas kohtudes on inimesed teadmatusest valel perroonil ning jäävad rongist maha.
?Kogu Eesti raudteeliiklust suunatakse paraku ühest punktist ning Jõgeva jaamas tööl olev inimene ei tea, missugusele teele üks või teine rong tuleb,? ütles Annemari Oherd. ?Tahame koos uue sõiduplaani käivitumisega mai lõpus jõuda Eesti Raudteega ka kokkuleppele, et kõik reisirongid hakkaksid iga kord kindlal teel peatuma. Senini kehtib vedurijuhtidele antud korraldus, et kahe rongi jaamas kohtudes peavad rongi uksed mõlemalt poolt avatud olema: siis saavad inimesed vajaduse korral läbi ühe rongi teise peale minna. Oleme palunud ka Eesti Raudteed, et nad meie rongide peatumise ajaks kaubaronge Jõgeva jaama seisma ei jätaks, aga paraku pole neil suurte veomahtude tõttu seda palvet alati täita võimalik.?
RIINA MÄGI
