Linnapea Viktor Svjatõ?evi kinnitusel on Jõgeva raudteeülekäigu puhul kaalutud erinevaid lahendusi. Vaatluse all on olnud mitmed tunneli ja viaduktiga variandid, kaasa arvatud niisugune, kus on nii trepid, kaldtee kui ka lift.
Nii tunneli kui ka viadukti osas koostati möödunud aastal mitmed eskiisprojektid, mida möödunud aasta 21. augustil kultuurikeskuses rahvale ka tutvustati.
Bussijaama puhul on asi lihtsam: hoone eskiisprojekt on juba jõudnud linnavalitsusse ja linnapea sõnul on täiesti kindel, et Jõgeva bussijaamaterminal tuleb. “Selle aasta lõpus ei pea enam keegi Jõgeval tuules ja tuisus bussi ootama,? teatas Svjatõ?ev.
Raudteeülekäik ühetasandiline
Raudteeülekäigu puhul on läbi arutatud mitmeid võimalusi, käidud on ka Soomes Jyväskyläs, et oma silmaga vaadata, kuidas kõik need asjad reaalselt toimivad.
“Seal on 10 rööpapaari ja seega oleks seal ilma viadukti või liftita üldse raske raudteed ületada. Olukorras, kus liiklemine on nii tihe, pole karta ka juhust, et näiteks lift võiks rikki minna ja keegi seda ei märka. Meil seevastu võiks küll tekkida niisugune oht, et mõni inimene võiks teistele märkamatult lifti lihtsalt kinni jääda. Oleme praegu pigem seda meelt, et meie uus ülekäik võiks siiski tulla ühetasandiline, sest sellist lahendust soovib ka suur osa rahvast,? rääkis Svjatõsev.
“See kunagine lubadus, mille Eesti Raudtee andis, kui ta veel taasriigistatud ei olnud, et rongid seisaksid praegusest ülekäigust Tartu pool, läheks raudtee-ekspertide hinnangul ääretult kalliks just raudtee turvaautomaatika ümberpaigaldamise tõttu. See oleks ka ebaotstarbekas,? lisas linnapea.
Abilinnapea Aare Olgo sõnul otsib linnavalitsus lahendust, kuidas inimesed siiski saaksid maapinnal raudteed ületada. Tema kinnitusel on linnajuhid Eesti Raudtee infrastruktuuride juhiga selle aastanumbri sees juba kolm korda kohtunud ja järgmisel nädalal on uut kõnelust oodata.
Pall Eesti Raudtee käes
“Nüüd on selline variant arutusel, et esmalt renoveeritakse korralikuks see praegune ülekäik ja seejärel rajatakse veel täiendav ülekäik ca 100 m Tallinna suunas, et jalakäija saaks ikka ühetasandiliselt raudteed ületada. Pall on praegu Eesti Raudtee käes ja meie ootame nendepoolseid samme, et nad määraksid teise, Tallinna-poolse ülekäigu täpse asukoha. Sellest sõltub, kas pikemas perspektiivis tuleb meil kaks ülekäiku või üks. Kui uus ülekäik tuleb vanale liiga lähedale, tehakse ainult üks,? rääkis Olgo.
Et ühetasandiline ülekäik tuleb teostuselt mitu korda odavam kui tunnel või viadukt, teeb Eesti Raudtee siis vastavalt linna soovidele korda ka raudteeäärse ala koos kõnniteedega. Kindlasti tuleb tagada, et inimesed saaksid ohutult ülekäigu juurde nii Aia tänavalt kui ka Selveri juurest, eraldi tasub Olgo sõnul mõelda uutele parkimisvõimalustele raudtee kõrval.
“Jõgeva raudteeülekäigu turvaliseks muutmiseks on Eesti Raudtee eraldanud 15 miljonit ja lõplik lahendus peab olema selline, mis vähemalt valdavat osa meie inimesi kindlasti rahuldab, muidu pole asjal mingit mõtet,? selgitas Svjatõ?ev. Inimeste pidev teemaga kursis hoidmine on tema sõnul põhimõtteline ja ainuõige otsus.
“Raudtee turvaline, kiire ja mugav ületamine jalakäijatele on päevakorral olnud aastakümneid. See teema on kuum olnud kogu aeg. Õnneks on Eesti Raudtee praegune juhatuse esimees Kaido Simmermann endine infrastruktuuride ülem, kes on muu hulgas öelnud, et Jõgeva on üks tema olulisemaid esimesi prioriteete,? kinnitas Svjatõ?ev, et hetkel pole kusagil mingit vastuseisu ja keegi ei tee oma tööd vägisi ja hambad ristis. “Kogu aeg küsitakse ka linna arvamust ja tuntakse meie ootuste vastu huvi. Ma usun, et turvalise raudteeületuskoha palju aastakümneid linlasi kummitav pika habemega lugu leiab lahenduse inimestele kõige paremal moel ja selle aasta jooksul.?
Bussijaam aasta lõpuks valmis
Bussijaama puhul on linnapea samuti täiesti veendunud, et aasta lõpuks on Jõgeva bussijaama terminal valmis. Maa-alused kommunikatsioonid on linna poolt juba möödunud aastal rajatud, peagi tehakse linna poolt korda ka territoorium.
ATKO grupp esitas äsja esialgse eskiisprojekti ja võtnud kohustuse panna terminal püsti detsembri alguseks.
?Eskiisprojekt on esialgne visioon ruumiprogrammist ja välisilmest, hoonesse on projekteeritud ootesaal, kohvik, piletikassad ja tualetid. Esimesel korrusel asub ka Cargobuss,? rääkis Olgo.
Hoone teise korruse funktsioonid tunduvad olevat veel lahtised, eskiisprojekti järgi on sinna planeeritud kontoriruumid.
Bussid jäävad Olgo kinnitusel peatuma enam-vähem samadele kohtadele, kus praegu. Ehitatakse ka ohutussaar ja bussid hakkavad peale võtma bussijaama ja ohutussaare vahel.
Jõgeva tulevane bussijaam saab olema avatud iga päev vähmalt kella 7 hommikul kella 8 õhtul. ?See on meie miinimum – ATKO võib teda loomulikult ka kauem lahti hoida, kui see talle ära tasub,? kinnitas Olgo.
?Elu on isseisvusaastate jooksul suurte sammudega edasi läinud, seetõttu pole enam mõeldav olukord, kus inimesed peavad maakonnakeskuses looduse meelevallas olema ja bussi ootama, nii suur kui väike,? lisas linnapea.
JAANIKA KRESSA
