25. aprillil Raudteeinspektsiooni poolt kinnitatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasud ei võimalda Eesti Raudtee juhtide sõnul raudteed korras hoida ega tagada selle jätkusuutlikkust. Uus kasutustasu vähendab investeerimisvõimalusi vähemalt kolm korda ja seni planeeritud tööd suudab ettevõte planeeritud kuue aasta asemel lõpule viia 22 aasta jooksul. Eesti Raudtee plaanib inspektsiooni otsuse vaidlustada.
Ohutus on prioriteediks
Eesti Raudtee avalike suhete juhi Priit Koffi sõnul on käimasolevate tööde, kaasa arvatud Kärkna-Tabivere-Kaarepere lõigul, tulevik lahtine. ?Praeguseks pole veel otsustatud, mis juba planeeritud investeeringutest saab,? selgitas Koff ning lisas, et sellekohased otsused teevad Eesti Raudtee juhtorganid lähiajal.
Eelmiseks nädalaks oli ettevõte peatanud suuremad selleks aastaks planeeritud infrastruktuuriinvesteeringud. Jõgevamaalasi puudutaval Kärkna Tabivere-Kaarepere raudteelõigul ehitustööd siiski jätkusid. ?Praeguse seisuga on ehitus umbes poole peal ning juhul kui tööd peaksid pooleli jääma, ei oska me hetkel öelda, millise kiirusega rongid sel teeosal liikuma hakkavad,? rääkis Koff. Tema sõnul on juba praeguseks kulutatud summa, mis uute tariifide puhul oleks ette nähtud investeeringuteks terve aasta peale. ?Eelarve kohaselt oli meil kavas tänavu infrastruktuuri investeerida ligi 450 miljonit krooni, kuid Raudteeinspektsiooni poolt pakutud tasu korral jääks kogu aasta investeeringumahuks vaid 120 miljonit krooni,? ütles Eesti Raudtee infrastruktuuridirektor Kaido Simmermann. Lisaks on varutud veel üle 65 miljoni krooni eest materjale, mis nüüd kasutult lattu seisma jäävad.
Priit Koff nentis, et investeeringute jätkamise planeerimisel on esmatähtis ohutuse tagamine raudteedel. ?Sellised sotsiaalselt kasulikud projektid nagu reisiplatvormide, ülekäigusildade ja ülesõidukohtade renoveerimine jäävad arvatavasti teisejärgulisteks ja lükkuvad määramata ajaks edasi,? arvas Koff ning lisas, et Tallinn-Jõgeva-Tartu liinil piirkiiruse tõstmine mai lõpuks on samuti pigem sekundaarne.
Rahapuudusse takerdub arvatavasti ka müraseinte rajamine üle Eesti. Lisaks tuleb Eesti Raudtee hinnangul oluliselt piirata raudteeülesõidukohtade moderniseerimise ja signalisatsiooniga varustamise kava realiseerimist.
Metoodika põhineb äriloogikal
Põhjus, miks taoline olukord on tekkinud, peitub Raudteeinspektsiooni sõnul infrastruktuuri kasutustasu määramise metoodikas, mis lubab arvestada vaid ettevõtja poolt reaalselt juba tehtud kulutusi ja investeeringuid. Raudteeinspektsiooni peadirektor Jüri-Karl Seim tunnistab, et Eesti Raudtee poolne protest on arusaamatu. ?Metoodika mõtteks on ikkagi tavapärane äriloogika, mille kohaselt tuleb kõigepealt investeerida,? selgitas Seim ning lisas, et tehtud investeeringud võimaldab metoodika tagasi teenida tulevaste perioodide kasutustasude näol.
Praegused kasutustasud kehtivad käesoleva aasta 29. maist kuni 2006. aasta 27. maini.
Kärkna-Tabivere-Kaarepere lõigu remonttööde tulemusel oleks reisirongide liikumiskiirus kasvanud 120 kilomeetrini tunnis ja kaubarongidel 80 kilomeetrini tunnis. Esialgsete plaanide kohaselt pidid nimetatud lõigul tööd lõppema mai lõpuks ning reisirongide sõiduaeg Tartu ja Jõgeva vahel lühenema kümnekonna minuti võrra.
Tänavu on Eesti Raudtee nelja kuuga investeeritud juba ligi 120 miljonit krooni, allesjäänud eelarve piires on veel võimalik vahetada liipreid peateedel ja jaamades.
MARTTI KASS
