2005. aastal toimus Eesti raudteeülesõitudel 25 rongi ja sõiduki kokkupõrget, mille tagajärjel sai vigastada 11 inimest. Hukkunuid eelmisel aastal ei olnud. 2004. aastal hukkus 20 raudteeülesõitudel toimunud õnnetuses 6 inimest, vigastada sai 12.
Jalakäijatele oli 2005. aasta raudteel aga õnnetusterohke. 23 otsasõidu tagajärjel hukkus 18 jalakäijat, s.o 5 inimest rohkem kui eelnenud aastal. Võrreldes 2004. aastaga kasvas nii jalakäijatega toimunud õnnetusjuhtumite, õnnetuste tagajärjel vigastatute kui ka hukkunute arv.
Sarnaselt eelnevate aastatega juhtus 2005. aastal enim õnnetusi Harjumaal ning Ida-Virumaal. Traagiline oli aasta Raasiku vallas, kus raudteel hukkus 4 jalakäijat. Keila linna piires said kannatada 3 jalakäijat. Kolm õnnetust toimus ka Tallinnas Lilleküla jaama läheduses, kus jalakäijad ületasid raudteed või viibisid selleks mitte ette nähtud kohtades.
Raskeimaid õnnetusi põhjustasid eelmisel aastal veoautod. 19. märtsil toimus Lääne-Virumaal Rakke vallas Vägeva ülesõidul piimaauto ja kaubarongi kokkupõrge. Õnnetuse tagajärjel said tõsiselt kannatada nii mõlemad kokkupõrkes osalenud sõidukid kui ka raudtee. 20. detsembril põrkusid Ida-Virumaal Toila ülesõidul Tallinn-Moskva reisirong ja kaubaauto. Autojuhi kergemeelne katse läheneva rongi eest läbi lipsata lõppes veduri ja auto purustustega ning kaubakoorma hävimisega.
Kui ülesõitudel toimunud õnnetuste põhjuseks on enamasti autojuhtide hooletus ja tähelepanematus raudteeülesõidule lähenedes ning seda ületades, siis jalakäijatega juhtuvate õnnetuste põhjused jäävad sageli ebaselgeteks. Nii olid lõppenud aastal mitmed otsasõidud vältimatud, sest jalakäija astus varjulisest kohast raudteele otse rongi ette. Samuti olid mitu õnnetusse sattunud jalakäijat alkoholijoobes.
Raudteeinspektsiooni peadirektori Jüri-Karl Seimi hinnangul võib siiski arvata, et jalakäijatega toimunud õnnetuste põhjuseks on enamasti inimeste hooletu käitumine raudteetsoonis ning raudteega kaasnevate ohtude mittearvestamine. ?Inimestel pole täielikku ettekujutust liikuva rongi kiirusest ega ohtlikkusest. Arvatakse, et küll rong vajadusel pidama saab. Tõsiasi on aga see, et 90 kilomeetrit tunnis sõitva kaubarongi pidurdusteekond võib olla kuni kaks kilomeetrit,” lisas Seim.
Raudteeohutusega tegeleva MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE) juhatuse esimehe Tamo Vahemetsa kinnitusel ongi peamiseks probleemiks, et inimesed ei teadvusta raudteed kui kõrgendatud liiklusohuga piirkonda. Liiklusstatistika kinnitab, et raudtee on ohtlikum piirkond kui maantee või tänav. Nii hukkus eelmisel aastal 600 teedel toimunud mootorsõiduki ja jalakäija kokkupõrkes 45 inimest. Raudteel lõppesid aga rongi ja jalakäija kokkupõrked 3/4 juhtudest jalakäija hukkumisega. ?Linnaliikluses oleme harjunud teisi autosid ning jalakäijaid jälgima, raudteed ületavad aga paljud inimesed justkui pimesi ? kuulmata ja märkamata lähenevat ohtu. Teavitustegevuse kaudu tahamegi jõuda selleni, et inimesed teadvustaksid raudtee lähedusse sattudes võimalikku ohtu ja muutuksid hoolsamaks ka ülekäigukohti kasutades,” selgitas Vahemets.
Seni on ennetustegevus ja liiklusjärelevalve olnud suunatud rohkem raudteeülesõitudele ning autojuhtidele. Seim ja Vahemets jagavad seisukohta, et olukorras, kus hukkunute arv ülesõitudel on vähenenud ning jalakäijatega toimuvate õnnetuste arv tõusnud, tuleb edaspidi suuremat tähelepanu pöörata jalakäijatele.
Raudteeinspektsioon ja OLE tuletavad liiklejatele meelde, et talvisel perioodil tuleb raudtee ületamisel olla eriliselt tähelepanelik. Autojuhid peavad eelkõige arvestama libedusest tingitud pikema pidurdusteekonnaga ning alustama enne ülesõitu sõiduki kiiruse vähendamist tavapärasest varem.
Raudteeülesõidukohale lähenedes peab alati vähendama kiirust ning järgima liiklusmärkide ja fooride korraldusi. Enne rööbastee ületamist tuleb vaadates ja kuulates veenduda sõidu jätkamise ohutuses ning lähenevale raudteesõidukile kindlasti teed anda. Jalakäijad võivad raudteed ületada ainult selleks ette nähtud raudteeülekäigukohtades.
OLE on elanikkonna teadlikkusse panustav raudteeohutusega tegelev mittetulundusühing. Inspektsioon ja OLE on koostööd teinud mittetulundusühingu asutamisest alates.
Raul Lobanov, Raudteeinspektsiooni
arendusosakond
Urve Miidla, MTÜ Operation Livesaver Estonia
juhatuse liige – tegevjuht
