Kevadel alanud ja suvel soikunud raudteeületuskoha turvaliseks muutmise projekti ettevalmistus sai lõppeval nädalal taas hoo sisse.
Kolmapäeval leppisid Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?ev ja ehitusprojekteerimisega tegeleva Estkonsult OÜ projektijuht Avo Blankin kokku, et projekteerimisele läheb raudtee alune jalakäijate tunnel.
Selle asukoht võib ühtida praeguse linna ainsa ülekäiguga Suure tänava kohal või jääda mõnikümmend meetrit lõuna poole. Teiste variantidena varem kõne all olnud plaan ehitada jalakäijatele sild ja autode tarvis tunnel on nüüdseks möödanik.
Seisvad kaubarongid jalakäijatele ohtlikud
?Nädala jooksul esitame linnavalitsusele jalakäijate tunneli eskiisvariandid, mis sisaldavad ka jõgevlastelt laekunud arvestatavaid ettepanekuid. Linnavalitsus valib eskiisprojekti koostamiseks esitatud variantidest parima. Eskiisprojekti peab linnavalitsus avalikustama. Alles avalikustamisprotseduuride lõppemise järel koostab projekteerija jalakäijate tunneli põhiprojekti,? selgitas Blankin asjade edasist kulgu.
Projekteerimistööd maksavad 400 000 krooni, sellest kolmveerand saadakse riigilt ja veerand on linna osa. Põhiprojekti lõplik valmimistähtaeg on hetkel lahtine.
Kolmapäeval Eesti Raudtee (ER) infrastruktuuri direktori Kaido Simmermanniga Tallinnas kohtunud linnapeal Viktor Svjatõ?evil ja abilinnapeal Aare Olgol on hea uudis ? ER lubab järgmisel aastal tunneli ehitamist rahastada viie miljoni krooniga. Ehituse kogumaksumus küünib 10 miljoni kroonini. Kust saadakse ülejäänud viis miljonit, pole praegu veel teada, sest linnal endal nii suurt summat tunnelile kulutada pole. Muret ja tööd on palju, ent linnajuhtide olekust ja jutust loeb välja tugevat tahet ja optimismi.
?Kui linn annab ER-le üle projekti ja tööjoonised, võib ehitus lahti minna eeloleval kevadel,? sõnab Svjatõ?ev.
Et valminud tunnel võiks saada nn asotsiaalsete inimeste kogunemiskohaks ja ulualuseks, kuhu linnakodanikud minna ei taha, seda linnapea ei karda, vihjates vahetus naabruses asuvale politseimajale.
Vajadus turvalise raudteeületuskoha järele on kestnud aastakümneid. Lõuna Politseiprefektuuri pressiesindaja Kadri Palta sõnutsi pole tänavu sel ületuskohal veel õnnetust juhtunud, kuid varem on igal aastal üks või paar inimest vigastada saanud.
?Väga sageli on põhjuseks olnud seisva kaubarongi vagunite vahelt või alt läbipugemine: rong on hakanud ootamatult liikuma ning siis päästab surmast vaid ime,? maalib Palta pildi, mis sobib rohkem vesterni kaskadöörirolli kui tänapäeva maailma, kus lipukirjaks inimeste turvalisus.
Raudtee ületamisest kujunes katsumus
Jõgeva linna poolitava raudtee jalakäijate ülekäigurajal seisvad kaubarongid on linlaste elu tugevasti häirinud.
1976. aastast iga päev üle raudtee tööl käiv Tiia Vare tunnistab, et on nn rongitõkete pärast tööle hiljakski jäänud. ?Kõige kurvem on seisva kaubarongi taga oodata tuulise, vihmase või lumise ja külma ilmaga. Aga seda, et üle raudtee linna teise poolde minnes ei või kindel olla, et plaanitud ajal tagasi jõuad, oleme harjunud võtma kui paratamatust,? räägib Vare. ?Üle veerand tunni pole ma kunagi mallanud oodata, siis olen ikka mitmesajameetrise ringiga üle mätaste ja kiviklibu minnes rongi eest või tagant raudtee ületanud. Loomulikult on see ohtlik, kunagi ju ei tea, millal ja kuhupoole rong liikuma hakkab.?
Suurimaks probleemiks on Vare sõnul teadmatus, millal kaubarongid keset Jõgevat peatuvad või millal seisev rong liikuma hakkab. ?Mingisuguses vormis võiks ju kaubarongi taga ootajatele teavet anda, kui kaua ootama peab, samuti peaks rongi liikumahakkamisele eelnema mingi hoiatus.?
?Kui lapsed koolis käisid, olin kogu aeg hirmul, et nad rongi alt või vagunite vahelt ronima hakkavad ja rongi alla jäävad. Kaubarongide taga oodates hilinesid nad mõnikord kooligi,? ütleb Vare.
Seisva kaubarongi taga olevast reisirongist või bussist mahajäämist on kurtnud paljud linnaelanikud. Rõõmustatakse aga sellegi üle, et praegusel ajal seisab kaubaronge Jõgeval tunduvalt vähem kui enne.
Praegu on ka jalakäijate ülekäik suhteliselt korralik ja sile. ?Varasematel aastatel oli ületuskoht konarlik ja muhklik, nii et raudtee ületamine lapsevankriga oli tõeline katsumus,? kirjeldab aastatetagust olukorda kolm last üles kasvatanud Vare.
Tiia Vare leiab, et kui kunagi ehitatakse raudtee pikendus Painkülani, kaubarongid sõidavad Jõgevalt läbi ja hakkavad seisma väljaspool linna, kaotab praegu kavandatav raudteealune jalakäijate tunnel oma mõtte.
Veel vähem pooldanuks ta raudteed ületava jalakäijate silla ideed. ?Raudteest ida pool elab väga palju eakaid inimesi, samuti invaliide, kellel tänaval liikuda üsna raske. Sillatrepid või järsud kaldteed teinuks nende liikumise veelgi keerulisemaks.?
Jõgeva linna veebilehel raudteeületuskoha lingi all olev info on linnapea Vitkor Svjatõ?evi sõnul õige, ainult ajagraafik nihkub edasi. Abilinnapea Aare Olgo lisab, et hetkel ollakse alles plaanijärgses augustikuus.
Veebilehelt saab aimu ka nn torutunneli väljanägemisest: selle laius on neli meetrit ning kõrgus kaks ja pool meetrit, tunneli põrand jääb maapinnast nelja meetri sügavusele.
ANDRES LOORAND
