Möödunud neljapäeval võttis umbes poolsada Luuale kogunenud jalgratturit ette viieteistkilomeetrise retke. Läbinud Sääsküla, Pikkjärve, Kaarepere ja Palamuse jõuti lõpuks Luuale tagasi. Retkega meenutati Luua lähedalt pärit rattaproffi Lauri Ausi, kelle hukkumisest möödus 20. juulil üheksa aastat.
Rattaretkele eelnes väike tseremoonia Luua Metsanduskooli kunagise rattabaasi juures, mille seinale paigaldati kaks aastat tagasi Lauri Ausi ning temaga ühel ajal meie hulgast lahkunud Toivo Reinovi (pärit oli ta Ida-Virumaalt, ent ratturina sai tuule tiibadesse Luual õppides) mälestustahvel. Rattatreener Kaido Kriit kõneles tahvli juures mõlemast rattamehest ja nende sportlaseteest ning süütas ühe tahvli juurde viidud küünaldest. Teise pani põlema Lauri isa Lembit Aus.
Ehkki viieteistkilomeetrise marsruudi sisse jäi mitu päris karmi tõusu, jõudsid täie tervise juures ringilt tagasi ka vähem treenitud ratturid. Mälestussõidul osalenute seas oligi läbisegi rattatrennis käivaid lapsi ja noori, praegu või kunagi varem rattasporti harrastanud täiskasvanuid ning tavalisi hobisõitjaid. Teiste hulgas tegid retke kaasa Lauri Ausi vend Andres koos oma poja Aaroniga.
Elav pilt
Luuale tagasi jõudes said ratturid staadionile püstitatud telgis vaadata Ivar Jurtšenko koostatud telesaadet Lauri Ausist, mis oli eetris vahetult pärast tema hukkumist. Et ka hiljem ringilt tagasi jõudnud ratturid saadet vaadata saaksid, korraldati veel teinegi “seanss”.
“Võtsin selle vaid korra või paar eetris olnud saate omal ajal videolindile,” ütles Kaido Kriit. “Nüüd sai see Priit Kalme abiga DVDle ümber võetud ning tema organiseeris kohale ka tehnika, mille abil seda näidata. Nii oli noortel rattahuvilistel võimalus peale jutu kuulamise näha ka elavat pilti kodukoha rattakuulsusest.”
Mälestussõidu korraldasidki Kaido Kriit ja tema mõttekaaslased selleks, et Luual sirguv uus jalgratturite põlvkond paremini mõistaks, et nad ei alusta n-ö tühjalt kohalt, vaid neil on vägevaid eelkäijaid.
“Praegused trenninoored olid siis, kui Lauri liiklusõnnetuses hukkus, alles päris väikesed või sündimata,” ütles Kaido Kriit. “Samas on just Lauri kaudselt “süüdi” selles, et Luual jalgrattatreeningud üldse toimuma hakkasid.”
Asi sai nimelt alguse kolm aastat tagasi, kui Luua algkool kutsus Kaido Kriiti appi oma lastekaitsepäevaüritust läbi viima. Kutsuja mainis ka seda, et omal ajal oli Lauri Aus kohaliku algkooli lastele väga toreda lastekaitsepäeva teinud.
“Mõtlesin, et kui Lauri suutis oma kiire profiratturielu juures lastega tegelemiseks aega näpistada, siis ei sobi minul hoopiski ära öelda,” ütles Kaido Kriit. “Lastekaitsepäeval sain aga aru, et tegemist on nii vahvate lastega, kellega oleks tore edasi tegelda.”
Retkest võistluseks?
Praegu käib Luual rattatrennis 10-15 poissi ja mõned tüdrukudki. Treeningugrupp tegutseb Jõgeva jalgrattaklubi Vooremaa Centrum “tiiva all” ning selle vanemad liikmed on juba litsentsiga ratturid, kes Eesti Jalgratturite Liidu võistlustel osaleda saavad. Noorematele otsitakse esinemisvõimalusi kõikvõimalikel lastevõistlustel.
Treenimise kõrval on Luua noored ratturid võtnud oma südameasjaks Lauri Ausi ja Toivo Reinovi mälestuskivi ümbruse korrashoidmise. Ka Lauri Ausi mälestussõidu korraldamist tahetakse Luual jätkata.
“Juhul, kui need võistluseks muuta, siis tuleks kindlasti hoiduda kahest asjast: stardimaksu kehtestamisest ja üksnes litsentsiga sõitjate rajale lubamisest,” ütles Kaido Kriit. “Kui sellised piirangud seada, siis kaob kohalikel noor- ja hobiratturitel ära võimalus kodukandi profi mälestust austada. See oleks kurb, sest Tallinnas toimuvale kõrgetasemelisele Lauri Ausi mälestussõidule pole litsentsita ratturitel niikuinii asja.”
Kui mälestussõit võistluseks muuta, tuleks rada Kaido Kriidi sõnul pikemaks teha, näiteks liita sellele juurde Kuremaad läbiv ring. Samas võiks võistluse kõrval jääda ka võimalus lühem rada lihtsalt läbi sõita.
i
RIINA MÄGI