Maikuu 12. päeval, kui kõle ja tugev tuul selle kevade esimest soojalainet parajasti minema puhus, istusid Juula külaseltsi liikmed ja nende sõbrad jalgrattasadulaisse, et teha teoks juba talvel sündinud plaan — Tabivere valda imetlev ja arvustav fotovelotuur.
Rataste alt veeres läbi 48 kilomeetrit, osalejaid oli koos korraldajate ja lastega, kes kogu maad kaasa ei sõitnud, 18, stardist finišini vändanuid 11.
“Paraku tegid meie ettevõtmisele karuteene just ilmaennustajad, kes lisaks tugevale tuulele ka ohtralt vihma lubasid. Selline prognoos peletas sõidult mitmed lastega pered, aga vihma me ei saanud lõppkokkuvõttes tilkagi. Tuul oli muidugi tõesti tugev, aga kuueaastane Artur, kes oli kõige noorem osaleja, tegi autosõidupausidega kogu retke kaasa, väntas 15 kilomeetrit ise maha ja oli selle seiklusega väga rahul,” rääkis Juula külavanem Eneli Kaasik.
Et aga tegemist oli fotovelotuuriga “Tabiveremaa ilu ja valu” ja eesmärgiks oma tähelepanekud nii ühest kui teisest fotodele püüda, hoiti silmad lahti ja pildimasinad “laskevalmis”.
Retkelised läksid teele Tabivere vabaajakeskuse eest. Mööda Saadjärve äärt kulgevat maanteed jõuti Juulale, kus külamajas kringliga keha kinnitati, et pikka matka jätkata. Läbi Kaiavere kulges teekond Maarja-Magdaleena suunas, kust Kõrenduse kaudu Otslavale jõuti.
“Lõunapausi pidasime Otslava külaplatsil, kus meiega liitus rõõmsalt kohalik kass, kes ka kostitamisest ära ei öelnud. Sealt viis tee jälle Kaiaverre, Kärksi ja Õvanurme. Seega tegime ringi ümber Kaiavere järve ja vaade oli päris köitev. Teekond lõppes vabaajakeskuses, kus ootas Alli ja Indrik Undi seatud kohvilaud, nagu teele asudes Juulalgi.
Ilusast lauskoledani
Matkal sündinud ja ka varem tehtud piltidest koostati fotoprojekt, mida esitleti samal päeval Tabivere vabaajakeskuses.
“Et retkeliste fotosilmade ette oli jäänud nii kaunist kui mõtlemapanevat, sobis esitluse taustamuusikaks Siiri Sisaski laul Peeter Volkonski sõnadele “Mis maa see on”.
Meie vallas on hoolitsetud külaplatse, Elistvere loomapark ja Vudila mängumaa, aga ka silmariivavaid paiku ja objekte. Näiteks Tabivere raudteejaama ajalooline hoone, mis täielikult saatuse hooleks on jäänud, Saadjärve ranna-ala tualetid, mille lääpas uksed tuules lahti-kinni pendeldavad… Teeääred on mitmel pool risustatud, prahti hulpis Saadjärve rannaveeski. Saatsime fotod ka Tabivere vallavolikogule mõtlemisaineks,” rääkis Eneli.
Kaugelt pärit huvitav osaleja
Eneli sõnul pakkusid talle matkal lisarõõmu need osalejad, kes pole veel seltsi liikmed, aga kes ka nende edasise tegevuse vastu siirast huvi tunnevad.
Ja väga põnev oli kuulata Belgiast pärit noormehe Lauris Geurdeni muljeid ja vaadata tema tehtud fotosid.
“Lauris töötab vabatahtlikuna Maarja Külas, kus elavad intellektipuudega noored. Eestisse tuli ta aga 2007. aastal Belgiast jalgrattaga! Iga Maarja Külla vabatahtlikuks abiliseks tulev noor inimene toob sinna midagi uut ja tänu Laurisele tegelevad selle küla asukad nüüd rohkem jalgrattaspordiga.
Laurise fotod kajastasid Maarja Küla ettevõtmisi, aga oli ka väga huvitavaid pilte kogu Euroopast — loodust, arhitektuuri jne,” rääkis Eneli.
Rattaretkelised pärisid juba üsna head eesti keelt rääkivalt välismaalaselt muu hulgas sedagi, kas tal Eestisse matkates ja üksi tuhandeid kilomeetreid läbi sõites igav polnud. Noormees leidis, et just üksi rännates on kergem võõrastega suhelda, kõiki ja kõike märgata.
“Eestlaste kui rahvuse kohta palju käinud ja näinud noormees üldist iseloomustust andma ei kippunud, kuigi me ise arvasime, et meie hulgas on palju kinniseid altkulmu põrnitsejaid, kes ka telkimise eest rändurilt raha küsivad. Lauris arvas, et iseloom ei tulene üldjuhul rahvusest, vaid on ikka iga konkreetse inimese eripära.
Aga temagi on siin tähele pannud, et Eestis elavad venelased nii vähe kohalikku keelt oskavad,” rääkis Eneli. Tema sõnul oli rattamatka toredaks boonuseks seegi, et sõitjatele mitmel pool tee ääres naeratati ja lehvitati, täitsa mitte-eestlaslikult!
Juula külaselts sündis aastal 2004 ja liikmeid oli esialgu paarkümmend. Igal aastal on selts täienenud, ka väljastpoolt küla. Hetkeseisuga on külaseltsil 51 täiskasvanud liiget, lisaks ligi kolmkümmend last.
Fotovelotuur sai teoks tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile ja Põltsamaa noorteühendusele. Just Juventuse projekti “Jõgevamaa kogukondade areng läbi vabatahtliku tegevuse” kaudu sai ettevõtmine teoks.
KAIE NÕLVAK
