Uuringu eesmärk oli välja selgitada sotsiaalne ja majanduslik olukord ja kalandussektori vajadused rannapiirkondades.2005. a. septembris ja oktoobris toimus ametkondadelt (maakondlikud keskkonnateenistused jt) saadud rannakalanduse alase informatsiooni süstematiseerimine ja teisene analüüs. Oktoobri lõpus ja novembri esimeses pooles viidi läbi fookusgrupi-intervjuud rannakaluritega, personaalsed intervjuud vallaametnikega ja kalatööstuste esindajatega ning telefoniintervjuud kalatööstustega, teatab Peipsi Koostöö Keskus. Rannakaluritena teenib leiba Eestis Läänemere rannapiirkondades 1730 inimest, neist 2/3 Liivi lahe ja Väinamere piirkonnas. Kalurite olulisimaks probleemiks on vananenud püügialused ja -vahendid. Samuti tekitab kaluritele muret saakide väärindamis- ehk realiseerimisvõimaluste nappus ning vähene sotsiaalsete, ökoloogiliste (nt traalpüügi mõju kalavarudele) ja majanduslike mõjude analüüs ja arvestamine kalanduspoliitika planeerimisel. Kalurite teenistus on jäänud viimase 10 aasta jooksul samale tasemele, keskmine kalapüügist saadav tulu ulatub 1500 brutokroonini kuus. Uuringu läbiviija, sotsioloog Kati Kanguri sõnul tõdesid rannakalurid, et praegune abirahade süsteem ei toeta väikseid kalatöötlemisettevõtteid ega üksikkalureid, pigem soosib suurettevõtteid. “Kalurid tunnevad vajadust eelkõige amortiseerunud püügivahendite uuendamisele, infrastruktuuri kaasajastamisele ning püügitegevuse vääristamisele ja noortele ettevõtjatele suunatud toetuste järele. Uuringutulemuste analüüsi põhjal koostasime ka ettepanekute ja soovituste osa, millest saavad oma töös lähtuda kalanduspoliitika planeerijad,” rääkis Kangur. Uuringu põhjal saab anda ülevaate praeguse Riikliku Arengukava programmperioodi 2004 -2006 meetmete mõjust rannapiirkondade kalandusele ja rakendada efektiivselt Kalanduse Arendusrahastu meetmeid. Uuringuga saab tutvuda Peipsi Koostöö Keskuse koduleheküljel: http://www.ctc.ee/pub/Rannakalanduse_sotsiaalnemajanduslik_olukord_KangurHammal.pdf VOOREMAA
