Ranna rahvamaja memmederühm pidas videvikutundi

Ranna rahvamaja memmede tantsurühm “Meelespea” otsustas laulude ja luuletuste saatel videvikutundi pidada. Et ainult omavahel olnuks see igavavõitu, kutsuti ka ümberkaudsed memmed-taadid kohale.

Kokku mahtus Ranna rahvamaja saali kohvilaudade taha videvikutundi pidama pea kuuskümmend inimest nii Lümatist, Palalt, Assikverest, Nõvalt, Kasepäält, Hallikult kui ka Omedust.

Ranna rahvamaja perenaine Ljubov Raimla oli tellinud kringleid nii rohkesti, et iga laua peale jätkuks. Ka kohvi oli ta tublisti valmis keetnud.

Idee taoline pidu korraldada tuli Ranna rahvamaja memmede tantsurühma liikmelt Eha Veskimetsalt. Tema valmistas ka koos Liia Mägiga ette eeskava ning palus Halliku pillimehe Heino Sulgeri appi. Viimasele on Ranna rahvamajas alati meeldinud esineda, sest saal on hubane ja mõnus.

 

Remonditud rahvamajja on rõõm inimesi kutsuda

Eha Veskimets märkis, et üks põhjus, mis ajendas teda taolist kokkusaamist korraldama, oli kenasti remonditud rahvamaja. “Meil on tõesti rõõm inimesi siia kutsuda. Rahvamajal peab ju ikkagi sisu olema, see tähendab, et peaksid toimuma huvitavad ettevõtmised,” tõdes ta.

Eha sõnul on Ranna rahvamaja perenaine Ljubov Raimla väga tubli ja aktiivne inimene ning toetab alati kõikvõimalike pidude ja kokkusaamiste korraldamist.

“Meil polnudki kusagil kuulutusi, info videvikutunni kohta levis suust suhu,” lisas ta.

Paljud peole tulnud tunnistasid, et kui juba Eha Veskimets midagi korraldab, siis on see kindlasti huvitav. Seepärast koguneski videvikku pidama ligi 60 inimest.

Ega ju ümberkaudsetes rahvamajades kuigi tihti taolisi eakate kokkusaamisi korraldatagi.

 

Esivanemate komme

Liia Mägi Omedust rääkis, et videviku pidamine oli meie esivanemate komme. Sügisel, kui vara pimedaks hakkas minema, ei pandud kohe tuld põlema, vaid istuti koos ning räägiti lastele lugusid.

“Tänapäeval on televiisor ja näeme võõraid maid. Oma asjadest me kahjuks enam nii palju ei teagi,” nentis ta.

Väga paljudel saalisolnutel oli meeles vokiratta vurin, mille saatel on isegi lugema õpitud. Õnneks on nii Eha Veskimetsa kui Liia Mägi kodus  olemas täiesti töökorras vokk ja nad olid auväärsed tööriistad videvikutunnile kaasa toonud.

Ehal on juba kooliajast peas Juhan Liivi, Lydia Koidula, Ernst Enno ja teiste autorite sügiseteemalisi luuletusi. Neid luges ta nüüd  teistelegi.   

Eha rääkis, et kui rahvani jõudis info, et kohale tuleb ka pillimees, siis lisandus kohe lauluhuvilisi. “Kaugemalt tuli ikka neid, kes laulda oskavad ja tahavad ning kellele see ka meeldib,” kinnitas ta.

 

Eakamatele korraldatakse pidusid harva

Kokkutulnud tunnistasid, et ega eakamatele just üleliia palju koosviibimisi ja pidusid korraldata. Seepärast oldigi varmad ka kaugemalt kohale tulema.

Eha Veskimets nentis, et Ranna rahvamaja tantsumemmede  moraalse toeta ei teeks ta midagi.

Ta tunnistas, et laudade taga istudes tahavad inimesed omavahel ka lihtsalt juttu ajada, sest kuigi tihti ju kokku ei saada. “Lõpuks korraldasime soovikontserdi, iga laudkond sai oma soovi esitada,” lisas ta. Rahvas tahab tema kinnitusel mõnusat pidu.

 

Mõtted uue peo korraldamiseks

Eha Veskimets on kokkusaamisi ning pidusid korraldanud juba alates 2001. aastast, kui peeti esimest kodukandipäeva. Samuti peetai eakate peod 2008. ja 2009. aastal. Pillimeeste pidu on toimunud 2005. aastast alates. Sellest on saanud traditsioon ja  järgmisel suvel tuleb juba kümnes pillimeeste kokkusaamine. Eha Veskimets on küll hoiatanud, et pärast juubelit võib ta selle ürituse korraldamise lõpetada. Aga kui ikka pillimehed kokku tahavad saada ning koos musitseerida, ei jää tragil naisel ilmselt muud üle, kui koosolemisele taas korraldajana õlg alla panna.

Eha  ei taha kunagi domineerida ega dirigeerida, talle meeldib ikka tagaplaanil toimetada. “Elu on nii läinud, et kui sa midagi teed, pead ka kohe eesliinil olema. Tegelikult see mulle ei meeldi,” nentis ta.

Tragil naisel on varuks mõned Kodavere murrakus pajatused, mida annaks lavale seada ja juba järgmisel peol ette kanda. Oluline on, et pillimeeski kaasa lööks. Küllap see mõte järgmisel aastal ka teoks saab.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus