Rando Omler on keskkonnateenistuse Põltsamaa ja Pajusi piirkonna spetsialist, kelle igapäevatöö on nõustada erametsaomanikke ja ennetada võimalikke metsaseaduse rikkumisi.
Seda tehes on tal aga fotoaparaat tavaliselt kaasas, sest Jõgevamaa Keskkonnateenistusel on plaan pildistada kõik looduskaitsealused objektid ning need arhiveerida.
Looduskaitsealused üksikobjektid
Omleri sõnul on selle näituse pildid valminud kahe aasta jooksul. “Tegemist on projektipõhise näitusega, kus on jäädvustatud looduskaitsealuseid üksikobjekte,? selgitas autor.
Näitusel on väljas 19 fotot, neist viiel on kivihiiglased ja kümnel iidsed puud, kolmel on fragment mõisapargist ja üks foto on autori sõnul näituse tiitellehe asemel. Ehkki näituse põhieesmärk ei olnud autori sõnul vaatajale esteetilist naudingut pakkuda, vaid see peaks olema pigem dokument, on autor vaadeldavaid puid ja kive siiski kunstnikupilguga näinud ja nii ta neid ka vaatlejatele edastab.
Omler tunnistas, et nägi 20 meetri kõrguse ja 4,47-meetrise ümbermõõduga Jaani-Hansu männi pildistamisega üksjagu vaeva. “Ta on igavene võimas ja vägev eemalt vaadata, aga kui hakkad teda pildistama ja pildistad kaugelt, siis ei jää ta kuigi erilisena paistma,? rääkis Omler. Et puu vanus ja võimsus mõjule pääseks, tuli metsaspetsialistil seda lõpuks selili olles pildistada.
Teiste hulgas on näitusel ka 21 meetri kõrgune ja 5,22- meetrise ümbermõõduga Tõrenurme hiiepärn. Kuigi hiiepärna vanust on Omleri sõnul raske määrata, sest puu on seest õõnes, on see keskkonnaspetsialisti kinnitusel väga vana ja kombetalitustega seotud puu.
Pilt peab olema aus
Hiiepärn on keskkonnaspetsialistile kõige lähemal, asudes kodu lähedal üle põllu. Näituse autori kinnitusel oli puud keeruline pildistada sellepärast, et küla ja majad on vanale kultuspuule juba liiga lähedale tulnud. Pildistamisega oli tegu, osad küünid või kuurid on jäänud puu taha peitu, kuid pildile on jäänud elektripostid. “Ma ei tahtnud digitaalselt petma ka hakata. Tehnika ju võimaldaks selle segava kõik ära likvideerida, aga ma eelistasin jätta kõik nii, nagu on. Pilt peab olema aus,? kinnitas Omler.
Samas tunnistab ta, et on siiski sihilikult otsinud esteetilisemaid vaatenurki.
“Olen püüdnud näidata asju ilusamast küljest. Võiks ju ka elu viletsust näidata, inimeste vaesust eksponeerida, aga mina olen otsustanud teisiti asjadele läheneda,” rääkis fotograaf. Nii nägi ta vaeva ka Kobinsaare elupuu ja Tuhandeaastase tamme kaunimate külgede leidmisega.
Tamm näeb kobe välja
Peipsi ääres asuv Tuhandeaastane tamm on pildistatud vaid osaliselt. Pildilt jääb mulje, et tamm on päris heas vormis, kuid tegelikult on ta teiselt poolt tsementi täis; ka toed pole pildil näha.
Paljud näituse jaoks pildistatud objektidest on Omleri kinnitusel looduses palju võimsamad kui pildil. “Eks foto ole ikka ühe inimese vaatenurk, kohale minnes leiab alati veel midagi põnevat,? ütles Rando Omler, kes loodab, et inimesed, kes näevad puid ja kive piltidel, viitsivad ehk minna ja nad ka looduses üles otsida.
“Puu- ja kivihiiglased Jõgevamaal? pole Rando Omleri esimene ega viimane näitus. Tema eelmine näitus oli vääriselupaikadest. “Kõik mu näitused on siiani olnud seotud loodusega, aga mine tea, äkki hakkan ükskord ka inimesi pildistama,? ütles autor.
JAANIKA KRESSA