Festival kestab 28 septembrini ja selle käigus saab kuulata nelja Arvo Pärdi teost üheksal kontserdil, mis on loodud aastatel 1982-2004. Festival pakub muuhulgas ka võimalust kuulata ka Pärdi kõige ulatuslikumat a capella kooriteost ?Kanon Pokajanen? Eesti Filharmoonia kammerkoori ning Tõnu Kaljuste esituses. Koos Filharmoonia Kammerkooriga esineb festivalil esinduslik rahvusvaheline koosseis ja mainekad instrumenralistid. Festivali korraldab Filharmoonia Kammerkoor. Teisipäeval kell 17 algab helilooja kunagise kodumaja eest Rakveres ekskursioon teemal ?Arvo Pärt, tema õpetajad ja koolikaaslased Rakveres?. Jalutauskäigul tehakse tutvust paikadega, kus muusik on elanud ja õppinud. Räägitakse ka tema õpetajatest, sõpradest ja 1950. aastate muusikaelust Rakveres. Pärdi elutöö ja looming sai alguse Rakveres möödunud sajandi viiekümnendate aastate alguses. Pärt on praegu Rakvere aukodanik. Lisaks Arvo Pärdi teoste kuulamisele saab näha ka Tõnu Tormise fotonäitust ?ON-PÄRT?, toimub filmiõhtu, kus linastuvad filmid Arvo Pärdist ja tema muusikast, esinevad Lääne-Virumaa muusikakoolide õpilased ning Tallinna Muusikakooli Keelpilliorkester. Lähemat infot saab koduleheküljelt http://www.partfestival.com/. Lisaks Rakverele toimuvad Arvo Pärdi muusika kontserdid Tallinna, Paide ja Pärnu kirikutes, Estonia kontserdisaalis ja Vanemuise kontserdimajas. Arvo Pärt on maailmas üks armastatumaid nüüdisaegseid heliloojaid ja kõige tuntum Eesti helilooja. Tema muusikat on salvestatud ligi sajale heliplaadile, paljud neist on maailma enimmüüdud plaatide hulgas. Pärt on Eesti Muusikaakadeemia ja Sydney Ülikooli audoktor, Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liige, American Academy of Arts and Letters auliige, mitmete teiste kõrgete auhindade ja preemiatega pärjatud helilooja. Pärt on oma loomingus rakendanud erinevaid kompositsioonitehnikaid, 1976. aastaks jõudis Pärt originaalse kompositsioonitehnikani, mida helilooja ise nimetab tintinnabuliks. Pärdi tintinnabli-stiilis kirjutatud muusika on sügavalt religioosne ning äärmuslikult lihtne, domineerib meditatiivsus, meloodiajoon on valdavalt astmelise liikumisega või kolmkõlahelidel kulgev. EVA KLAAS
