Võistlus algas keskpäeval ühekilomeetrise lasterullisõiduga, tund hiljem anti 37-kilomeetrise maratoni ning poolteist tundi hiljem 22-kilomeetrise rahvarulli ja 7,3 kilomeetrise hobirulli start. Ühtekokku sai tulemuse kirja 153 võistlejat, kelle hulgas ka väliskülalisi Lätist.
Kõige karmimal, 37-kilomeetrisel maratonidistantsil tegid tõhusat koostööd kaks kõva sõitjat, Tõnis Paalme (Harjumaa) ja Janek Halliväli (Tallinn). Algul oli juhtgrupp veel suuremgi.
“Üksteise tuules ja vedajat vahetades on palju kergem sõita kui üksinda,” ütles Tõnis Paalme. “Kuna teadsin, et mu lõpuspurt on tugev, ei hakanud ma liiga vara ette trügima.”
Võitja sõitis spetsiaalselt tema jala järgi õmmeldud mugavate ja kergete rulluisusaabastega: selliseid teeb üks Eesti kiiruisutaja kipsvormi kasutades ning välismaalt tellitud erimaterjalist. Peale Paalme koduklubi, Tallinna rulluisuklubi ABEC korraldatava karikasarja etappide tegi Paalme tänavu kaasa ka Berliini rulluisumaratonil. Ta ise korraldab aga Friday Night Skate nimelisi ekstreemspordiüritusi, millel muuhulgas rulluiskudega mööda Harjumäe treppe sõidetakse.
Maratonivõitja aeg oli 1:07.01,6, teiseks tulnud Janek Halliväli kaotas 1,1 ja kolmandaks tulnud Indrek Aarna 44,7 sekundiga. Naistest oli ajaga 1:09.38,5 kiireim Enel Kõrva Harjumaalt. Peaminister Andrus Ansip oli ajaga 1:30.21,9 üldarvestuses 20. ja meeste hulgas 15.
Viimasel hetkel
“Otsustasin maratonile tuleku kasuks viimasel hetkel,” ütles Andrus Ansip. “Kuna nädalavahetusel on see raskendatud, siis püüan nädalavahetustel seda korralikumalt täita oma isakohuseid ning määravaks sai see, et siin sain oma lõbu ja isakohustuste täitmise edukalt ühitada.”
Üheksa-aastase tütre Liisaga koos käib peaminister ka muidu nädalavahetustel rulluisutamas: kord kodulähedasel Tamme staadionil, kord Tartu laululava tagusel rulluisurajal, mis viimasel ajal väga populaarseks saanud. Isa arvates oleks Liisa ka 22-kilomeetrise raja läbi sõita suutnud, ent igaks juhuks piirdus ta siiski 7,3 kilomeetriga.
“Kõige pikem maa, mille ise rulluiskudel ühtejärge läbinud olen, on 67 kilomeetrit,” ütles Andrus Ansip. “Rohkemaks ei jätkunud lihtsalt aega. Hea meel on näha, et igale poole, kuhu viimasel ajal nn kergliiklusteed on rajatud, ilmuvad kohe ka rulluisutajad. Lodevus ja laialivalguvus ongi väikerahva jaoks palju ohtlikumad kui mõni suur välisvaenlane.”
Tartu Teedevalitsuse juhataja Kuno Männiku jaoks oli maratoniraja läbimine hea viis testida äsja valminud teelõiku.
“Pole võimatu, et mul tuleb juhtida Jõhvi-Tartu-Valga maantee renoveeritud teelõike peatselt vastu võtma asuvat komisjoni,” ütles Kuno Männik. “Nüüd oskan juba oma sisetunde järgi öelda, kas maanteeameti esindajate poolt välja mõõdetud tee tasasuse näitajaid tasub uskuda või mitte. Julgen öelda, et tee on hästi ehitatud.”
Rulluisud pani Kuno Männik esimest korda alla viis aastat tagasi USAs töölähetusel olles: üks tuttav andis oma uiske proovida ja kogemus oli täitsa meeldiv. Endale pole Kuno Männik rulluiske küll veel muretsenud, Kalevipoja maratonil sõitis ta laenatutega. Mine tea, äkki tekib nüüd motivatsioon tõsisemaks rulluisuharrastuseks.
22 km lapsevankriga
22-kilomeetrise rahvarulliraja läbis kõige kiiremini (43.33,3) vaid 15-aastane Adavere noormees Timo Vilk. Temale läks siis võit poisteklassis, teise ajaga lõpetas parim meesveteran Tarmo Fimberg Harjumaalt, kolmanada ajaga poiste teine Kristaps Zvejnieks (Läti) ja neljanda ajaga parim meesvõistleja Andrus Sepp Tallinnast.
Naiste konkurentsiski tegid rahvarullirajal ilma Adavere neiud. Kiireima aja sõitis küll välja lätlanna Anna Bondare, teise ja kolmanda aga Sandra ja Saskia Alusalu. Vanuseklasside järgi võttes oli aga Sandra parim naisjuunior ja Saskia Anna Bondare järel tüdrukute arvestuses teine. Täiskasvanud naised jäid neist kõigist tahapoole.
Tõelise staari seisust sai aga rahvarullirajal nautida tartlanna Ketlyn Meesak, kes läbis 22 km lapsevankrit lükates.
“Ma käin ka Tartus laululava taga lapsevankriga rulluisutamas,” ütles 11-kuuse tütre Melissa Desiree ema. “Ega siis sellepärast, et lapsehoidjat võtta pole, pea trenn tegemata jääma. Ma pole, muuseas, sugugi ainus lapsevankriga rulluisutaja laululava tagusel rajal: nii teevad trenni teisedki emad-isad. Minu abikaasa läbis täna pikema, maratonidistantsi.”
Mis Adavere noortesse puutub, siis lasterulli mõnes vanuseklassis hõivasid nad koguni terve pjedestaali.
“Ega Adavere uisutamistraditsioonide ja sealse treeneri Väino Treimani kaasabita rulluisumaratoni korraldada poleks saanudki,” ütles üks maratoni peakorraldaja, Jõgeva maavalitsuse projektinõunik Tiina Loorand. “Ka Tallinna uisurahvas tuli lahkesti nõu ja jõuga appi. Nende suhtumine oli igati soosiv.”
Soosiv oli ka ilmataadi suhtumine: sadanuks vihma, oleks võistlejate ja korraldajate elu palju raskemaks läinud.
“Esimese korra kohta läks rulluisumaraton hästi korda,” kinnitas ka maavanem Aivar Kokk. “Märtsis, teisel Kalevipoja uisumaratonil läheb aga tõeliseks mahtraks, sest Hollandist kavatseb kohale tulla tuhatkond uisutajat, kes nõuavad, et maratonil oleks ka kahesajakilomeetrine distants.”
RIINA MÄGI
