Raja vabaajakeskuses avaneb rättide põnev maailm

Mustvee vallas Raja vabaajakeskuses on märtsi lõpuni avatud näitus eri ajastust pärinevatest rätikutest. Väljapanekul saab veel uudistada kaunistatud lõikelaudu, matrjoškasid ja kohalikku kultuuripärandisse kuuluvaid pille.


Raja vabaajakeskuse juhataja Valentina Jažõkova sõnul ajendas näitust korraldama asjaolu, et rätikud, mida kantakse peas, kaelas või õlal, on naiste rõivastuses läbi aegade olnud väga tähtsad. Iga rätt on nagu lugu, millest võib palju jutustada.
„Vastavalt pühadele on kantud heledamaid või tumedamaid rätte. Vanematel inimestel on kombeks rätikuid säilitada. Mitmed rätikud meie näitusel pärinevad samuti paikkonna eakamate inimeste kodudest. Kõige vanem on valmistatud üle üheksakümne aasta tagasi ja seda on minu peres põlvest põlve hoitud ja edasi kingitud kui mälestuseset. Rättidega seostuvad ka traditsioonid. Näiteks Peipsimaal pidi abiellunud naisel kirikus kindlasti rätik peas olema,“ rääkis Jažõkova.
Tema arvates võib rätinäituse pühendada Eesti Vabariigi 102. aastapäevale, sest tutvustatakse Eestimaal läbi sajandeid püsinud kogukonna inimeste pärandkultuuri. Ühte rätti kaunistab näiteks rahvussümboolika – pääsukesed ja rukkililled. Näeb ka rätte, mis suveniirideks kaasa ostetud Eestimaa eri paigust ja kaugemaltki.
„Rätikud on näitusele toonud paikkonna inimesed. Oleme tänulikud, kui neid juurde tuuakse. Täiendame väljapanekut pidevalt.“
Valentina Jažõkova märkis, et Peipsi-äärsetes paikades on rättide kandmise traditsioon püsinud tänapäevani. Neil on väärikas koht piirkonna ansamblite esinemisrõivastes.
„Fantaasiat jätkub sellekski, kuidas rätte kanda, sobitada neid teiste riiete ja ehetega,“ selgitas ta.
Näitusele toodud lõikelauad, mida kokku kolmkümmend viis, on mustritega kaunistanud kultuurihuviline Aleksandra Tšurkina. Tähelepanu äratavad veel vanaaegne grammofon, millele on võimalik panna plaat mängima, ja akordionid kohalike rahvamuusikute kogudest.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus