?Kiriklikud pühad on vaimulikule sama kiired ja töörohked päevad nagu näiteks detsembrikuu jõuluvanale,? ütles EELK Laiuse Püha Jüri koguduse kirikuõpetaja kandidaat Raino Kubjas. Ülestõusmispühade ajal peab ta oma esimese jumalateenistuse Laiuse kirikus. Sügisel ja talvel kasutati usutalituste korraldamiseks pastoraadihoonet.
Pühade-eelses usutluses rääkis Raino Kubjas Laiuse ja selle ümbruse mõjust vaimulikule tegevusele, selle paiga tähtsusest eesti kultuuri- ja usundiloos.
Kui tugevasti mõjutavad kirikuõpetaja igapäevatööd selle piirkonna ajalugu, tänapäev, olemus ja traditsioonid, kus ta vaimulikuks on?
?Piirkonna mõju kirikuõpetaja tegevusele on väga suur. Olen töötanud ka paikades, kus kirik on mõnest teisest hoonest ümber ehitatud. Seal pole sellist aurat nagu põlises kirikus. Tunnen oma hinge ja nahaga, et vanades kirikutes nagu ka Laiusel on nähtamatu mateeriana talletanud sajandite ja põlvkondade palved, mured ja rõõmud, laulatused, matused, leer. Kindlasti on oluline mõju sellelgi, kui õpetaja elab vanaaegses pastoraadihoones. Laiuse kiriku pastoraadimajal on aga eriline tähendus, sest seal ma tunnetan, et kunagine õpetaja ja hilisem peapiiskop ja Tartu Ülikooli rektor Johan Kõpp on pidevalt kohal ja võib alati ?välja ilmuda?. Ma kutsungi seda pastoraadimaja Kõpu pastoraadiks. Samuti on mõjuavaldavat aurat tunda vabas looduses kiriku ja pastoraadihoone vahelises pargis. Nii tekib suurem kohustus ja veelgi suurem soov sarnaneda kuulsatele õpetajatele, kes on varem rahvast Laiusel teeninud.?
Mille poolest võiks tänane kirikuõpetaja eesti teoloogia suurkujust Johan Kõpust eeskuju võtta?
?Kindlasti võiksid kaasaja vaimulikel olla samasugused teadmised teoloogiast ja ajaloost. Kõpp kirjutas sedavõrd põhjaliku Laiuse kihelkonna ajaloo, et seda võib võrrelda doktoritööga. Samuti valdas ta võõrkeeli, sealhulgas vanu keeli.?
1910. aasta jaanuarist juunini elas Laiuse pastoraadihoones psüühiliselt haige luuletaja Juhan Liiv. Miks poeet just Laiusel varjupaiga leidis?
?Küllap oli Johan Kõpp sedavõrd suuremeelne inimene, et nõustus haigestunud luuletajale varjupaika andma. Tõenäoliselt said pastoraadihoones peavarju teisedki abivajajad.?
Kuivõrd tänased inimesed teadvustavad endale Laiuse kiriku ajalugu ja kuulsate vaimuinimeste rolli selles?
?Nooremad inimesed teadvustavad ehk tagasihoidlikult. Vanemale generatsioonile tähendab see aga väga palju. Praegu on elus ka üle 90 aasta vanune naine, kes mäletab isiklikult Johan Kõppu ja on koos tema lastega mänginud. Üldiselt teavad aga Laiuse inimesed lugu paikkonna kultuuritaustast ka laialdasemalt: seda, et nende kodukoht on tugev kultuurihäll, kus on olnud ammustest aegadest kool, raamatukogu, tegutsenud koorid ja orkestrid. Laiusel on mängitud teatrietendusi, oopereid, tegutsenud on sümfoniettorkester. Mul on tuliselt kahju sellest, et kui tollal jõudis rahvas raske talutöö ja mõisaorjuse kõrvalt palju korda saata, siis tänapäeval taandame kõik peamiselt rahale ja ilma selleta ei liiguta suurt midagi.?
Kas Laiuse inimesed tulevad Teiega sageli oma rõõme ja muresid jagama, rääkima seda, kuidas läheb kodus või tööl, millised on suhted lähedastega?
?Vestlemas käiakse küll, kuid mitte eriti sageli. Olen Laiusel veel vähe töötanud. Eesti inimene kompab sind läbi ja lõhki, enne kui oma asjadest kõnelema tuleb. Praegu on jutuajamised toimunud peamiselt pärast jumalateenistust. Tahaksin aga, et tulevikus mu kodu uksele koputatakse ning südamelt ära räägitakse, mis vaevab. Kõik tahab aga harjumist.
Muide, kuu aja jooksul pole mul olnud ka ühtegi kiriklikku matust, sest seni on omaseks saanud ilmalikud matusetalitused.?
Kuidas on aga lood ristimiste, leeri ja laulatustega??2. aprillil alustas leerikool. Algul oli kohal neli inimest, kuid kuulsin, et asjahuviliste arv suureneb kahekordselt. Seda, et Laiusel üle hulga aja kaheksa inimest leeris on, võib igati ilusaks tulemuseks pidada. Valdav osa leerilastest on Laiuse Põhikooli üheksanda klassi õpilased.?
Miks leerikooli tullakse, kas huvist religiooni vastu, soovist oma hinge harida??Ma pole nendel teemadel veel noortega vestelda jõudnud. Kindlasti on aga huvitav, et 16-17-aastased noored tahavad midagi teada ka usuvaldkonnast. Maagia ja müstika vastu on eestlane alati huvi tundnud. Eks see kõrgem jõud, mis minu jaoks jumal, tõmbab inimesi ikka ligi. Usutavasti tullakse leeri ka proosalisematel põhjustel. Noored kavatsevad tulevikus abielluda ja eelistavad kiriklikku laulatust, mis on ilus ja uhke. Kiriklik laulatus on väliselt palju kenam kui mingis ?perbüroos? ja annab sisemise väärtuse inimestele, kes koos ellu astuvad. Jumala armastus läheb nendega kaasa ka siis, kui nad seda ise ei teagi.?
Küllap suhtub kristlik kultuur vabaabielusse endiselt eitavalt??Jah seda küll. Kirik ei tunnista isegi mitte registreeritud abielu, sest jumala silmis on see null. Kirik tunnistab ainult laulatust.?
Mida arvate aga sellest, et nüüd on arutluse alla võetud isegi samasooliste inimeste kooselu seaduslikuks tunnistamine?
?See asi on juba Vanas Testamendis hukka mõistetud ja see, mis praegu toimub, on kole. Õnneks on nii Eesti kui ka Läti luterlik kirik sellele ei öelnud. Ma loodan, et selline seisukoht jääb igavesti püsima. Kui me järeleandmisi teeme, hakatakse ehk soovima laulatust kassi, koera või mõne muu loomaga. Ma ei tea, kuhu see inimlik hullus võib välja jõuda.?
Kassid olid teie eelkäija, kauaaegse Laiuse kirikuõpetaja Margit Nirgi lemmikloomad. Tema soovil ja eestvõttel avati pastoraadihoones Anatoli Makarevitsi fotonäitus kassidest. Kas Margit Nirgi mõne kiisu ka Teile pärandas?
?Fotonäitus on pastoraadihoones praegugi alles. Mulle räägiti, et õpetaja Nirgil oli neil kassi. Üks kass käib praegu mul sellise näoga ukse taga, et elas varem selles majas. Arvatavasti on see üks neist loomadest, kes kirikuõpetajannast maha jäi. Kass teatavasti hoiab kodu, mitte peremeest või perenaist.?
Tuleme nüüd jutuga tagasi Laiuse usu- ja kultuuriloo vääruste juurde. Maavanema ja vaimulike kohtumisel rääkisite Laiuse pastoraadihoone viletsast ehituslikust olukorrast, mis südame valutama paneb.
?Muinsuskaitse peab seda maja üheks paremini säilinud pastoraadihooneks Eestis. Nii on praegu veel viimane aeg hoone lagunemisest päästa. Maja on kütmata, oma töö teeb niiskus ja katkine katus. Külmaga on tapeedid maha koordunud, uksed ja põrandad on niiskusest paisunud. Kui nii edasi läheb, pole ka majavamm kaugel ja hoone lihtsalt hävib. Hoone katuse remontimiseks kulub minu arvates ligi 30 miljonit krooni.
Õnneks on väga suur lootus, et lähiajal paigaldatakse pastoraadihoonesse küttesüsteemid. Praegu koostatakse projekti. Osaliselt on olemas tööks vajalik raha ning ka ehitaja.
Kes soovivad aga toetada pastoraadihoone remonti toetada, nendel on võimalik teha annetusi arvele 1120248505 (Laiuse Kogudus). Oleme tänulikud kõigile toetajatele.?
JAAN LUKAS
