Jgevamaa maaelu edendajad tänavu oma ettevõtmistele Euroopa Liidu programmist Leader toetust taotleda ei saa. Küll aga tehti Jõgevamaa Koostöökoja korraldatud hiljutisel seminaril kokkuvõtteid eelmisel rahastusperioodil korda saadetust ning kavandati uue perioodi plaane.
Maikuu lõpus Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud seminaril oli kõne all eelkõige Leader-teemaline rahvusvaheline koostöö. Eelmisel rahastusperioodil teoks tehtud rahvusvahelistest projektidest kõnelesid lisaks Jõgevamaa Koostöökojale ka näiteks Tartumaa Arendusseltsi, Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskuse (PAIK) ning Lätimaa Skrunda, Kuldiga ja Alsunga piirkonna Leader-tegevusgrupi Darišim Paši! esindajad. Soome ja Suurbritannia koostööpartnerid, keda samuti seminarile oodati, jäid kahjuks tulemata. Küll aga saatsid nad korraldajatele oma ettekanded. Nii et oluline osa nende sõnumist jõudis kõigele vaatamata adressaatideni.
Jõgevamaa Koostöökoja esindajatel oli kokkutulnutele kõnelda nelja rahvusvahelise koostööprojekti kogemustest. Koos Soome ja Rootsi partneritega on nad viinud ellu harivate noortelaagrite projekti “Fenix”; koos Soome ja Läti partneritega arendanud projekti “Handicraft” raames käsitöötegijate koostööd; viinud omavahel kokku Peipsimaa ja Lõuna-Karjala tervisespordi arendajad ning korraldanud rootslasi kaasates jahimeeste kolmepoolset koostööd.
Ühised teemad
Põnevaid koostöölugusid koorus välja teistegi seminaril esinenute jutust. Ka saadetud ettekanded andsid aimu rahvusvaheliste projektide teemadest ja mastaapidest.
“Soomlaste Karhuseutu tegevusgrupi rahvusvaheline haare tundus eriti lai ning käsitletud teemad eriti huvitavad,” ütles Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm. “Omavahelistest aruteludest koorus välja ka mitu valdkonda, mis kõiki osalenud tegevusgruppe kõnetavad. Sellisteks on näiteks kohalik toit, pärandkultuur, loodusturism ja jalgrattamarsruudid.”
Neil teemadel olekski Aive Tamme sõnul siis mõtet tulevikus koostööd planeerida.
Ka jahindusteemalisest koostööst oldi huvitatud.
“Kui me oma jahindusteemalist koostööprojekti käivitasime, olid paljud selle suhtes skeptilised ega pidanud sega perspektiivikaks suunaks. Aga kui me naiste vaba aja tegevust — käsitööd — väärtustame, siis on ju loogiline, et me pöörame niisama suurt tähelepanu mõnele meeste vaba aja tegevusele, näiteks jahindusele. Ent samas pole jahindus üldse ainult hobi, vaid see on oluline ka põllumeeste seisukohalt: jahimehed aitavad ohjata mitmeid põllukultuure kahjustavate ulukite populatsiooni.”
Aive Tamme sõnul on rahvusvahelisel koostööl kalduvus n-ö siirdeid ajada. Näiteks tegi meie koostöökoda koos soome Karhuseutu ja Läti Darišim Paši! tegevusgrupiga teoks käsitööalase koostööprojekti. Tagajärjeks oli see, et Läti Kuldiga ja Soome Kokemäe käsitöömeistrite vahel tekkis sõprus ja koostöö ning nad tegid koos teoks Kuldiga keskaja festivali. See tunnistati Põhja- ja Baltimaade rahvusvaheliste Leader-projektide konkursil parimaks projektiks.
“Nii et meil oli selles projektis ka oma väike roll: just meie viisime Läti ja Soome partneri omavahel kokku,” ütles Aive Tamm. “Samas tunnistati meie projekt “Handicraft” eelpool mainitud konkursil publiku lemmikuks. Selle üle on meil põhjust tõesti uhke olla.”
“Rahvusvahelised koostööprojektid annavad meie tegevusele laiema mõõtme ja võimaldavad meil paremini hinnata oma kogemustepagasit ja tegutsemissuutlikkust,” sõnas Jõgevamaa Koostöökoja projektijuht Kaire Sardis. “Tihti kipume me end ju alahindama või hoopis ülehindama. Rahvusvahelist projekti läbi viies saame end aga projektipartneritega võrrelda. Senised kogemused on näidanud, et häbeneda pole meil midagi. Meil on üsna tihti teistele midagi õpetada olnud.”
Tüütu, aga hariv
Aive Tamm lisas, et tänu rahvusvahelistele projektidele, on meie Leader-valdkonna tegijad õppinud tundma eri riikide lähenemist Leader-meetmele. Eduka rahvusvahelise koostöö tegemiseks on see vajalik: projekt peab ju olema vastavuses ka naabrite nõudmistega.
“Selline “bürokraatiasse” süüvimine võib tunduda tüütu, aga samas on see väga hariv,” arvas Aive Tamm.
Põltsamaa koostööseminaril räägiti ka koostööst kodumaiste naabritega, st sellest, mida saaks Eesti-sisese koostöö raames ära teha. Kõne all oli näiteks Vooremaa geopargi ja nn kollaste akende teema, mille puhul ilma hea naabritevahelise koostööta ei saagi midagi ära teha.
“Lätlastele avaldas meie projekt “Elu kahe maailma piiril”, mille raames oleme Lõuna-Eesti olulisemate vaatamisväärsuste juurde paigaldanud ajakirjast National Geographic tuntud kollased aknad, nii sügavat muljet, et nad sõitsid tagasiteel Tartust läbi ja vaatasid ühe sellise akna üle,” sõnas Kaire Sardis.
Tema sõnul oli koostööseminarist palju kasu: nii kohapeal olnud inimestelt kui ka ettekande saatnutelt tuli väga konkreetseid ja asjalikke koostööpakkumisi. Ettekanded on nüüdseks Jõgevamaa Koostöökoja kodulehel üles pandud, nii et huvilised saavad neid lähemalt uurida.
“Leader-meetme uue taotlusvooru avamine lükkub ilmselt uude aastasse,” ütles Kaire Sardis. “Soomlased on meist kaugemale jõudnud: neil võetakse Leader-taotlusi juba praegu vastu. Lätlased on aga meiega enam-vähem ühekaugusel. Nii et praegu on vaja teha tõsist ettevalmistustööd. Suurema projekti ettevalmistusaeg ongi ju aasta-poolteist.”
Kaire Sardise sõnul on Jõgevamaa Koostöökojal paari kodumaise ja ühe Soome partneriga plaanis näiteks üks tervisespordi teemaline projekt, mille raames on eestlastel ja soomlastel võimalik vastastikku teineteise ettevõtmisi reklaamida, sporditurismi arendada ja võimaldada vabatahtlikele, kes spordisündmuste korraldusse kaasatud, stažeerimist välispartnerite juures.
RIINA MÄGI
