Rahvuslikust romantismist filosoofilisse realismi

Inimene pole sageli oma eluga rahul. Samas ei taha ta olukorra parandamiseks ka midagi ette võtta, vaid kurdab meelsasti, et see või too võiks olla pigem nii või naa, ja sellest enamasti piisab, et kergem hakkaks.

Martin, keda kodukülas eluaeg veidi omamoodi meheks on peetud, otsustab sõpru-tuttavaid ja kõiki rahulolematuid aidata. Ta ehitab redeli, mida mööda iga soovija saab minna sinna, kus maapealne rahanappus, poliitikute vead ega küljeluu moraalilugemine enam probleemiks pole ? taevasse. Martin teeb suure töö ära kõigile head soovides, kuid jõuab juba esimesel taevaredeli valmimise päeval arusaamisele, et head on teistele inimestele väga raske teha. Igapäevast rügamist selle nimel, et tuba soe ja leib laual oleks, ei tahetagi taevase muretuse vastu vahetada.

Siiski pole kuudepikkune töö tühja jooksnud. Enne, kui taevaredelist maised pliidipuud saavad, jõuavad külamehed äratundmisele: maapealne igapäevaelu on imesid täis, seda võib kogeda nii kevadist linnulaulu ja meremüha kuulates kui novembriööl paadiga merel olles tähistaevast imetledes. Ja loodetavasti vaadatakse selle tõdemuseni jõudnuna vähemal mõnda aega maailma pühapäevasema pilguga.

Tõnis Lepp, kellel taevaredeli-lugu Tabivere harrastusnäitlejatega juba üsna mitmes tükk lavastada on, tunnistas, et söandas sellise näidendi ette võtta eelkõige seetõttu, et teadis ? Endel Pekk sobiva peaosatäitjana on trupis olemas.

?See on teist tubli, et olete rahvusliku romantismi juurest filosoofilise realismi juurde jõudnud,? avaldas esietenduse järel tunnustust Toom Õunapuu Tartu Vilde Teatrist, pidades silmas möödunud kevadel ja suvel etendunud Kitzbergi- paroodiat ?Armastus ja külmad varbad? ja Priit Aimla poolt ekstra tabiverelastele kirjutatud ?Saadjärve saamise lugu?.

Jüri Tuuliku mitukümmend aastat tagasi kirjutatud ?Taevaredel? on tõepoolest pärit teisest kaalukategooriast, sest enam kui dialoogid peab vaatajat kaasa haarama ja mõtlema panema vaikus nende vahel. Ja kuigi lavastaja Tõnis Lepp avaldas arvamust, et peaproovil mängiti paremini kui esietendusel ja viimistlustööd on enne järgmisel nädalalõpul toimuvaid maakonna näitemängupidustusi veel tublisti, suudeti saalitäis publikut nii pingsalt kaasa mõtlema panna, et selles vaikuses olnuks ka nõela kukkumist kuulda.

Kunstnikutöö on Liina Pihlakult, lavakujundus Andres Lindokilt ja Aivar Pajult, muusikaline kujundus Esta Sokult ja Imre Tõekaljult.

Taevaredelimeistrile Endel Pekile sekundeerisid Linda Amjärv, Esta Sokk, Rein Annuk, Katriin Laurson, Lii Kristerson, Raivo Jürgenson, Aivar Paju ja Ülo Nõlvak.

Mõnes teises etenduses võib redelimeistri naise osas näha Linda asemel Tiina Tegelmanni, külanaist, kelle esimene elukaaslane aastaid tagasi redelita taevariiki läinud, mängib järgmisel korral Lii asemel Anu Aunap.

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus