Möödunud nädalal Tallinnas Saku suurhallis peetud Mardilaadal pälvis parima toote tiitli põltsamaalanna Katre Arula looming.
Kõik andeka käsitööinimese laadale toodud lapitehnikas esemed olid kaunistatud triibulise kangaga, kusjuures mitte juhusliku triibuga, vaid Eesti ajalooliste kihelkondade triibumustritega. Maitsekalt rahvuslikku hindasid ka ostjad, sestap olid Põltsamaa käsitöömeistri pajalapid ja –kindad, käterätid, põlled ja muu jõulukingiks ideaalselt sobiv kraam viimase laadapäeva õhtuks otsas.
Rahvuslik kujundus ja muster, olgu siis laulu- ja tantsupeo eel turule jõudnud sokkidel-põlvikutel, tennistel ja ketsidel või linastel särkidel-pükstel, on väga populaarne, eriti noorte hulgas. Ka vanem põlvkond jälgib tarbeesemeid ostes, et need ikka naturaalsest materjalist oleksid, ja kui rahakott vähegi kannatab, eelistatakse oma maa käsitööd. Kui praegune nelja-viiekümneste ja vanemate põlvkond seisis omal ajal vastu venestamisele nii keeles ja kultuuris kui riietuses ja kommetes, siis praegused noored ei taha “eurostuda”, sulada ühtlaseks massiks suures riikide liidus. Kuigi seda ühte nägu just vägisi peale ei sunnita, on eripära, rahvakultuur ja kombed taas rohkem hinnas kui ehk viie-kuue aasta eest. Väärtustatakse võõrkeelteoskust, võimalust käia õppimas ja kogemusi saamas kodunt kaugel. Kodumaal rahvatantsuringides osaleda, regilaulu laulda ja rahvapille õppida on aga selle kõrval samuti järjest popim.
Selle üle on meil praegu tõesti põhjust rõõmu tunda.
14. november 2009
