Rahvastikuregister on märkamatult muutnud Eesti elanike suhtlust eri ametiasutustega. Veel paarkümmend aastat tagasi pidi näiteks passi või pensioni saamiseks esitama sünnitunnistuse. Praegu on riigil inimeste andmed olemas ja neid ei pea paberil ühest asutusest teise kandma.
Rahvastikuregister võeti kasutusele 2000. aastate alguses ja selle eesmärk on tagada kogu riigile ühesugused korrektsed isikuandmed. Nende alusel saavad kohalik omavalitsus ja riigiasutused ning eraettevõtted pakkuda inimestele teenuseid või suhelda nendega dokumente küsimata.
Rahvastikuregistrisse kantakse kõikide Eestis või välismaal elavate Eesti kodanike andmed. Välismaalaste andmed on registris Eestis elamise ajal. Registris on iga inimese kohta märkimisväärselt suur hulk andmeid, näiteks nimi, sünniaeg, isikukood, sünnikoht, kodakondsus, perekonnaseis, teovõime, hooldusõigused, elukoha- ja kontaktandmed, suhted. Registris on ka dokumendid, mille põhjal andmed rahvastikuregistrisse tekivad või mille põhjal muutuvad.
Register kui elusorganism
On suur töö tagada sellise hulga andmete õigsus ja usaldusväärsus. Rahvastikuregister on keerukas infosüsteem ja toimib nagu elusorganism. Sellel on justkui ainevahetus: pidevalt tuleb uusi andmeid juurde, neid töödeldakse ja jagatakse jälle välja. Rahvastikuregistrile toodab ja esitab iga päev andmeid sadakond asutust, ametnikke on neis omakorda tuhandeid. Tekkinud andmehulgaga tegelemiseks on vaja väga selgeid kvaliteedireegleid ja iga tegija peab teadma, mille eest ta vastutab.
Rahvastikuregister on ka rahvaloenduste tegemise alus. Ajalooliselt tähendas loendus inimeselt andmete küsimist. Elektroonilise info maailmas on osasid andmeid inimeselt õigesti kätte saada keeruline ja andmed on kvaliteetsemad registrites, näiteks juriidiline perekonnaseis. Inimesed vastavad loendajale tavaliselt oma enesetunde järgi, näiteks kui ei olda enam abikaasaga koos, siis tuntakse, et ollakse lahutatud, kuigi lahutust ei ole vormistatud. Sama on ka kodakondsusega: Eesti kodakondsuse kohta on riigil dokumenteeritud andmed sõltumata sellest, mida inimene loendajale ütleb.
Register on vajalik kõigile
Palju on räägitud, kui oluline on elukohaandmete kvaliteet rahvaloendusel. Värske rahvastikuregistri seadus annab uued võimalused tagada andmete parem kvaliteet. Näiteks kui korteri- või majaomanik teatab, et inimene ei ela tema ruumis, jääb elukohaandmete väli tühjaks. Seega suureneb vajadus hoida andmeid korras.
Peale selle on loodud uusi andmevälju, mille täitmine ei sõltu sellest, kas inimene andmeid esitab, vaid andmete olemasolu peavad tagama asutused, kes inimese kuhugi suunavad või paigutavad.
Artikkel on ilmunud Statistikaameti blogis.
ENEL PUNGAS, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja
