Maavalitsuse rahvastikutoimingute spetsialist Lea Saarik võtab ette rahvastikustatistika andmed ja ütleb, et viimase üheksa aasta jooksul on maakonna rahvastik pidevalt vähenenud, seda nii maa- kui linnaelanike osas ning ka igas omavalitsuses.
?Üksikuid erandeid muidugi on, mil mõne valla elanike arv kasvas võrreldes eelmise aastaga paari inimese võrra. Puurmani ja Torma vallas elab hetkeseisuga neli inimest enam kui mullu. Ja 2002. aasta alguses elas meie kolmes linnas kokku 13 244 inimest ehk 12 võrra rohkem kui 2001. aastal,? toob Saarik välja harukordsed langustrendi eiravad näited.
Statistika loob kurva pildi
Tegelik rahvaarv on ametlikest numbritest väiksem, vahe võib olla hirmuäratav, sõnab Saarik, viidates inimestele, kes küll on maakonna omavalitsuste hingekirjas, kuid töötavad, õpivad ja elavad mujal Eestis või välismaal. Ta möönab, et seetõttu on tegelikust olukorrast täpse ülevaate saamine praktiliselt võimatu.
Taasiseseisvunud riigi ajal oli Jõgevamaa tippaastaks 1992, kui rahvaarv ulatus 42 713-ni.
Maakonna praegustest elanikest 19 525 ehk ligi 52% moodustavad naised. Meessoo napp ülekaal on vaid Pajusi, Pala, Põltsamaa ja Tabivere vallas. Suurim naissoo ülekaal on Jõgeval: 6131 elanikust 3427 on naised.
Elanike arvult järgnevad Jõgeva linnale Jõgeva vald (5461), Põltsamaa linn (4902) ja Põltsamaa vald (4468 inimest). Kõige väiksem omavalitsus on Pala vald, kuhu on sisse registreeritud 1298 elanikku ? kaks tosinat vähem kui aasta tagasi.
Sünde registreeriti maakonnas mullu 306, mis on 16 võrra vähem kui 2004. aastal. Kõige vähem sündis uusi ilmakodanikke 2003. aastal ? 288.
Aastates tahapoole vaadates on sündide arv olnud suurem, 2002. aastal 337, enne seda aga 400 piirimail, kümme aastat tagasi 451.
Järjest vähemaks on jäänud ka surma registreerimisi: 1996. aastal oli neid 637, mullu 485.
Kuni 15-aastasi lapsi-noori on maakonnas kokku 6633, 16-63 aastasi jõgevamaalasi 24 071 ning üle 64-aastasi inimesi 6939.
Üle 85 aasta vanuseid inimesi on kokku 560, neist 440 naised. ?Kaks kõige vanemat inimest elavad Jõgeva vallas, üks neist on sündinud 1904. ja teine 1905. aastal. 1906. aastal sündinuid elab maakonnas neli, kõik nad on naised,? räägib Lea Saarik.
Erinevad andmed
Eesti Statistikaameti andmetel elas 2005. aastal alguses Jõgevamaal 37 473 inimest, 2004. aastal algul 37 647 ning aasta enne seda 37 886 inimest.
Võrreldes rahvastikuregistri andmetega annab statistikaamet maakonna elanike arvuks tunduvalt väiksema numbri. 2005. aasta seisuga on see vahe 504, 2004. aastal 545, ent 2003. aastal 1258 ja 2001. aastal koguni 1565.
Samas toob statistikaamet mõne omavalitsuse, näiteks Pala valla ja Jõgeva linna kohta elanike arvuna hoopis suurema numbri kui rahvastikuregister.
Statistikaameti rahvastikustatistika põhineb rahvaloenduste ja registreeritud rahvastikumuutuste ? sünni- ja surmajuhtude, abielude ja lahutuste ning elukohavahetuste (rände) andmetel. 2000. aastast on rahvastikuarvestuse aluseks samal aastal toimunud rahva ja eluruumide loenduse andmed.
Rahvuste kohta leiduvad statistikaameti veebilehel viimased andmed 2004. aasta seisuga. Jõgevamaal oli siis eestlasi 33 961, venelasi 2860, soomlasi 298, ukrainlasi 264, valgevenelasi 95, teisi rahvusi vähem.
1. jaanuaril 2005 elas statistikaameti andmeil Eestis kokku 1 347 510 inimest, aasta enne seda oli 3559 inimest rohkem.
ANDRES LOORAND
