Äsjase telefoniküsitluse kohaselt toetab presidendi otsevalimist 66 protsenti vastanuist. 12 protsenti vastanuist pooldas presidendi valimist riigikogus ja 14 protsenti valijameeste kogus. Ka üksikutes sotsiaal-demograafilistes gruppides toetab presidendi otsevalimist enamik küsitletutest. Eestlastest pooldas seda 64 ja mitte-eestlastest 75 protsenti, meestest 68 ja naistest 65 protsenti. Kõige vähem on otsevalimise pooldajaid kõrgharidusega vastajate seas ja sissetulekugrupis üle 5000 krooni kuus ühe pereliikme kohta – mõlemal juhul 54 protsenti vastanuist. Alg- või põhiharidusega vastanuist toetab presidendi otsevalimist 82 protsenti ning kuni 1500-kroonise sissetulekuga ühe pereliikme kohta 85 protsenti. Otsevalimised on populaarseimad Lääne-Eestis ja Virumaal vastavalt 74 ja 73 toetusprotsendiga, kuid ka teistes regioonides pooldab neid üle 60 protsendi vastanuist. Eelkõige toetasid otsevalimisi kohalikel valimistel Keskerakonna (78 protsenti), valimisliitude (76) või Rahvaliidu (76) poolt hääletanud. Res Publica poolt hääletanute puhul oli toetajate protsent 34, nii Isamaaliidu kui Reformierakonna toetajate seas 46 ning sotsiaaldemokraatide pooldajail 47. 2003. aasta juunis algatasid 71 Res Publica, Reformierakonna, Rahvaliidu ja Keskerakonna saadikut riigikogus põhiseaduse muutmise presidendi otsevalimiste sisseviimiseks. Eelnõu läbis teise lugemise tänavu märtsis, selle kolmas lugemine sõltub poliitikute otsusest. VOOREMAA
