Rahvarõivavalmistajad said asjaliku tööjuhendi

Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas juuni alguses toimunud rahvarõivapäeval esitleti üht vastilmunud trükist, milles sisalduvate näpunäidete järgi on võimalik valmis õmmelda Palamuse kihelkonna mehe rahvarõivakostüüm. Raamatu autorid on rahvarõivameister Pille Arold ja Eesti Rahva Muuseumi (ERM) koguhoidja Age Raudsepp.

 

Raamatu “Rahvarõivaste valmistamise juhend: Palamuse mees” esitlusel ütles ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja Ellen Värv, et tegemist on taastatud traditsiooni esimese pääsukesega. Rahvarõivaste valmistamise juhendite sarja käivitas ERM juba ammu, ent vahepeal jäi asi soiku.

“Minu mäletamist mööda pole oma viisteist aastat ühtegi sellist raamatut ilmunud,” ütles Ellen Värv.

Juhendiraamatu aluseks on Pille Aroldi poolt ERMi juures tegutsevas rahvarõivaste valmistajate koolis tehtud Palamuse mehe rahvarõivakomplekt.

“Rahvarõivakoolis ei piisa ainult rõivakomplekti valmis tegemisest, vaid valmima peab ka kõnealust protsessi kirjeldav kirjatöö. Kui see on hästi tehtud, pole seda raske teistelegi käsitööhuvilistele kasu toovaks ja trükikõlblikuks juhendiks vormistada,” kinnitas Ellen Värv. “Antud juhul tulid Pille Aroldile kooli kirjatöö raamatuks vormimisel appi ERMi koguhoidja Age Raudsepp ja kujundaja Merike Tamm. Age toimetas teksti raamatupärasemaks ja täiendas seda pisut.”

Palamuse mehekostüümi juhend valiti Ellen Värvi sõnul esimeseks üle pika aja trükki antavaks juhendiks kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et meeste rahvarõivaste õmblemise kohta on ERMi töötajatelt väga tihti nõu küsitud. Teiseks sellepärast, et võtta on ka Palamuse kihelkonna naise ja lapse kostüümi valmistamise juhend, mis pärineb samuti Pille Aroldi sulest. Nii saavad rahvarõivavalmistajad ühe piirkonna kohta tervikliku komplekti materjale. 

Päris võhik hakkama ei saa

“Palamuse naise ja lapse kostüümi valmistamise juhendid anname välja ühiste kaante vahel. Lootsime seda raamatut juba täna esitleda, ent kevad on kiirevõitu olnud. Aga hiljemalt septembrikuuks peaks seegi trükis valmis olema,” ütles Ellen Värv.

Tema sõnul on meeste kostüümidel vähem erinevaid variante kui naiste omadel.

“Kui rahvarõivakooli õppurid valisid oma komplekte valmistades eeskujuks ERMi kogudes leiduvad konkreetsed esemed, siis juhendiraamatutes toome välja mitu erinevat ühes piirkonnas käibel olnud seelikutriibustiku, särgi või käiste kaunistusornamendi, vöökirja, sukapaela jne varianti. Nii saab tegija ise neist meelepärasemad valida.”

Küsimusele, kas ka võhik saab vastilmunud raamatu järgi rahvarõivakostüümi valmis õmmeldud, vastas Ellen Värv, et õmblemisest ja käsitööst üldisemalt peaks tegija ikka midagi eelnevalt teadma. Näiteks pole raamatuga kaasas valmis lõikeid,  need tuleb skeemi järgi ise konstrueerida.

Pille Arold elab küll Tartumaal, ent Jõgevamaa piir jääb üsna tema kodu lähedale. Palamuse rahvarõivad tegi ta endale, abikaasale ja pojale sellepärast, et juuripidi on nad üsna tugevasti selle kihelkonnaga seotud. Õpinguid rahvarõivaste valmistajate koolis alustas ta 2006. aastal, meistripaberiteni jõudis kolm aastat hiljem.

“Esimese aastaga sai selgeks põhiliselt see, et ma mitte midagi ei tea, ning süvenes soov vähemalt üks asi endale lõpuni selgeks teha,” ütles Pille Arold. “Meistrieksam oligi väga põhjalik: viie inimese küsitlemise peale kulus enam-vähem terve päev ära.”

Tellimusi täita pole aega

Pärast kooli pole Pille Arold oma meistrioskusi siiski enam rakendanud, sest põhitöö (ta on Riigimetsa Majandamise Keskuse süsteemis raamatupidaja) ja pere kõrvalt pole tal lihtsalt aega rahvarõivatellimusi täita. Küll aga vajaks poeg Kaspar nüüd juba uusi rahvarõivaid, sest need, mis rahvarõivakoolis õppides tehtud said, ei mahu talle enam selga.

Palamuse meherõivaste valmistamise juhendi kaanefotol näitab Pille Aroldi valmistatud rõivakomplekti tema Luua metsanduskooli metsaülemast ja rahvusvahelise kategooria maadluskohtunikust abikaasa Peep Arold. Peep käis, rahvarõivad seljas, korraks rahvarõivapäevalgi, ent kavandatust pisut hilisemaks lükkunud raamatuesitlust polnud tal aega ära oodata, sest tal tuli maadlusvõistlustele õigust mõistma tõtata.

“Ei, rahvarõivais ta sinna küll ei läinud, tal olid ikka teised riided kaasas,” ütles Pille Arold muiates.

Palamuse meherõivaste valmistamise juhendit trükiti tuhat eksemplari. Kindel koht, kust seda osta saab, on ERMi näitusemaja müügilett, aga ilmselt viiakse seda müügile ka mõningatesse kauplustesse. Trükise väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital ja ka ERM andis ettevõtmisse oma panuse.

“Üldiselt jääb rahvarõivaste valmistamisjuhiste sarja kujundus edaspidi samaks, küll aga tahaksime järgmiste trükiste puhul paremini välja tuua sarja seotuse rahvarõivaste valmistajate kooliga,” ütles Ellen Värv.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus