Pühapäeval sai Tabivere rahvamajas taas teoks igakevadine maakonna rahvamuusikaorkestrite kokkusaamine, et ees ootavate pidude repertuaariga vaeva näha, publikule esineda ja ka ise mõnele külalisesinejale tänulikuks publikuks olla.
Rahvamuusikamentorid Ahto Nurk ja Virve Lääne pole meie kandi pillimehi kunagi hätta jätnud, vaid on nii sügisesel Torma Kapellaril kui kevadisel Tabivere muusikasündmusel ikka kohal, aidates raskemate lugude puhul noodirägastikes orienteeruda.
Kogu vabariigi rahvapillimängijate ühine rõõm ja mure on tänavu teatavasti suvine üldlaulu- ja tantsupidu Tallinnas, kus esimest korda plaanis ka suure rahvapillide koondorkestri kontsert ehk Pillipidu Raekoja platsil. Repertuaar pole just kergete killast. Sellega on talv läbi maadeldud kõigis Eestimaa nurkades ja kindlalt ei tunta ennast ikka veel, sest Pillipeo üldvaates ei taheta näha ühtegi noodipulti, see tähendab, et lood peavad olema selged kui vesi.
Kohal olid ka maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt ning Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter, kellel lasub vastutusekoorem 6. juunil Kasepääl peetava Peipsi äärsete maakondade ühise laulu- ja tantsupeo korraldamisel. Et tänavu on mõttekas kokku hoida, kust vähegi võimalik, ei peeta maakonna pidu eraldi, vaid koos naabritega, kelle piir samuti vastu Peipsi kallast käib. See-eest plaanitakse see üks pidu aga võrdlemisi suurejoonelisena. Seks puhuks valmib Kasepääle otse Peipsi kaldale suur lava ja ka osalejate arv tuleb aukartust äratav: juba tantsijaid ja võimlejaid on Airi Rütteri sõnul umbkaudu 900!
Repertuaaris domineerivad aga rahvalikud laulud ja rahvamuusikutest loodetakse saatjaid nii lauludele kui tantsudele. Üks pala tuleks kapellidel ka soolonumbrina esitada ja selleks soovitas Airi Rütter valida “Eesti polka” kui huvitava lahendusega popurrii, mis kirjutatud vabariigi juubeliks ja kavas ka suurel Pillipeol pealinnas.
Et Airi Rütteri nõu hea oli, selgus kohe pühapäevasel kontserdil. Pala, mis algab viisikatkega Raimond Kulli „Kodumaast”, vihjab teemaarenduses „Tuljakule” ja lõpeb teemaga riigihümnist, tekitas publikus tavapäratuna elevust.
Puhtaid detaile ja dünaamilisust
Vabariikliku peo repertuaar sai mentorite käe all tublisti lihvi ja et aega oli prooviks varutud piisavalt, võis laskuda detailidessegi.
“Vaat, kui dünaamiliseks saab teha mõne ebahuvitava noodi, kui sellega töötada,” rõõmustas Virve Lääne, kui “Labajalgadis” üks fraas korduvalt läbi võetud sai ja seejärel tõesti paremini kõlas.
Üht imeilusat minoorset viisi üles võttes tõusid aga pillimehed leinaseisakuks. Selle autoril Toomas Toropil tuli kahjuks möödunud aasta lõpus ülekohtuselt vara manalateele minna. “Kes ka iganes tulevikus seda lugu juhatab — tempoga võite varieerida, peaasi, et viis ilusti kõlaks,” oli ta veel sügisel kolleegidele-muusikutele südamele pannud. Nii püütigi “Nõianeitsit” mängides anda endast parim.
Põlvepikkused, kaelakandjad ja meheleminekuealised
Kontserdiosa oli tänavusel rahvamuusikapäeval tavapärasest rikkalikum. Lastekontserdil tegid tõelise üllatuse Jõgeva muusikakooli lauluosakonna lapsed, keda juhendab Ingrid Orgulas. Kõige noorematel esinejatel jäi mõni kuu kahest eluaastast puudu, kõige vanemad olid aga teismeeas. Pisitüdrukutel-poistel olid küll emmed esinemisel toeks, aga oli näha, et lastega on läbimõeldult tööd tehtud. Et selline vaev tühja ei jookse, tõestasid koolieelikute ja ka pisut vanemate muusikute oskused, kellest mitmed aastate eest just sama tillukesena on alustanud — ikka tasahilju mänguämbril rütmi koputades, tantsusamme ja lihtsamaid viisijuppe vähehaaval lisaks õppides.
Vahva kontserdi andis ka Tabivere lastekapell, kellest juhendaja Liidi Vaino täiskasvanute orkestrile järelkasvu loodab.
Kaugemad külalised olid seekord Setumaalt — esinema oli palutud Obinitsa noorte lauluansambel “Tsibihärbläse” ehk meie keeli Linavästrikud. Neiud hoiavad enda sõnul elus oma esiemade rahvakombeid ja laule, kandes esinedes loomulikult just selliseid rõivaid, peakatteid ja ehteid, nagu noortel meheleminekueas tüdrukutel Setumaal kanda sobib. Laulude vahele jagati ka selgitusi, mis puhul üht või teist neist on tavaks ette kanda. Enamasti oli laulusõnadele tarvis ka lühitõlget, sest setu keel, eriti arhailiste laulude keel, pole sajaprotsendiliselt mõistetav lõunaeestlaselegi, Eestimaa keskosa asukaist rääkimata.
Töö ja lõbu koos
Enne keskhommikut tööd alustanud ja pimeduse saabudes õhtule pääsenud igas eas pillimehi jälgides-kuulates võis taas veenduda, et inimene on nõus palju vaeva nägema ja oma vaba aega kulutama selle nimel, et pingutuste tulemus teistele, aga ilmselt eelkõige talle endale rõõmu tooks ja argised muremõtted kaugemale peletaks. Muidu ju ei vantsitaks iga nädal ja iga ilmaga proovidesse, ei võetaks harjutamiseks ajalisa nädalalõppudest, ei lükataks mõnda hädavajalikku majapidamistööd aina edasi ja edasi, et vaid pillilood selgeks saaksid. Vahel, tõsi, kirutaksegi omaenese narrust, pilli aga ei jäeta.
“Muusika matemaatikat ei armasta, loodetavasti on teie arvates kaks korda kaks ikka viis,” ütles Tabivere vallavanem Aare Aunap proovipäeva alguses moosekantidele nobedaid näppe soovides. Eks ta vihjas sellele, et viimasel ajal rahast, täpsemalt selle puudusest kusagil rääkimata ei jäeta.
Olgem ausad — majanduslikult kõhnemaid aegu on meil ju varemgi aeg-ajalt ette tulnud ja kui isetegevuslased sellest üleliia hooliksid, oleksid rahvamajade aknad-uksed ammu laudadega kinni löödud. Isetegija aga on pigem valmis omaenese kulu ja kirjadega mõnele toredale peole minema kui seda pidamata jätma.
Õnneks on ka ettevõtteid ja organisatsioone, kes mõistavad, et inimene üksnes leivast, st rõõmuta ei ela.
Tabivere valla kultuurijuht Tiina Tegelmann on tänulik Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile, EV Kultuuriministeeriumile, Eesti Kooriühingule, Rahvakultuuri Arendus- ja koolituskeskusele ning Tabivere vallale, kes rahataotlusele positiivse vastuse andsid, et töine rahvakultuuripäev teoks saaks.
iii
KAIE NÕLVAK
