Elukogemus näitab, et kui kevad juba lävepakul, siis jõuab suvi oma pidude ja esinemistega kohale üleöö, peenramaa-aeg ei taha aga pillipiinamiseks enam hästi sobida. Sestap ongi nutikas suvine repertuaar juba märtsis paika panna ja varsti ka selgeks mängida. Keskhommikul alustati Põltsamaal 2. juunil peetava maakonna laulupeo ja 10. juunil Tormas toimuva memme-taadi peo lugude harjutamisega. Õpetama ja nõu andma oli ka seekord tulnud rahvamuusikamentor Ahto Nurk Tallinnast, keda maakonna rahvakultuuri spetsialist Pille Tutt selle eest ekstra lilledega tänas.
Tabivere vallavanem Aare Aunap ütles hommikuses kohvilauas rahvamuusikuid tervitades välja mõtte: kui juhtub, et pillikeeled rooste lähevad või klahvid kinni kiiluvad, saab meistrimeestelt ikka abi. Kui aga pillimehed ise rooste lähevad, siis võib see protsess pöördumatu olla ja abi saamine keerulisem. Meie maakonna rahvamuusikuid see viimatimainitu ilmselt ei ähvarda, sest Ahto Nurk jäi kõige kuulduga rahule. Kui möödunud aastal kippusid külaliskapellid pärast proovi koju kiirustama, siis seekord õnnestus Tabivere valla kultuurijuhil Tiina Tegelmannil seltskond rohkem ühisesse peomeeleollu kaasa haarata. Igal orkestril paluti end lühidalt tutvustada ja ka omal valikul mõni pillilugu esitada. Tänu sellele saadigi üksteise ajaloost, vaimsusest ja iseloomust veidi selgem ülevaade. Seda, et kvantiteet ja kvaliteet sootuks pöördvõrdelised näitajad võivad olla, tõestas ilmekalt perekond Niglase kapell Jõgevalt, mis olude sunnil hetkel vaid kaheliikmeline on. Eha Niglas ja tema Treffneri Gümnaasiumis eelviimases klassis õppiv poeg Ago pälvisid vaid akordioni ja kontrabassiga musitseerides kõige kuumema aplausi.
Külalisetunniks kogunes arvult tublisti täienenud publik saali ja jäi ootusärevalt vait, sest seekordne külakost oli eriline: kontserdi andis suupilliorkester Pärnust. Ja kui kvinteti koosseisu kuulub kaks elukutselist näitlejat, siis ei ole loomulikult enam tegemist ainult kontserdi, vaid terve etendusega. Ilmar Tõnisson, Felix Kark, Elmar Trink, Andres Kokk ja Andrus Augas tutvustasid-demonstreerisid kõikvõimalikke suupille mõnesentimeetrisest võrdlemisi kopsakateni ja võlusid neist välja lugusid, mis kõik maise mõneks ajaks unustama pani. Aga et liiga härdaks ei mindaks, viskasid Felix Kark ja Elmar Trink, kes muide Tabiveret lapsepõlvekoduks võib pidada, aeg-ajalt ?villast?. Pärnus tegutseva suupilliklubi Piccolo president Felix Kark näitas, et suupillilt on võimalik veatu pillilugu välja võluda ka nii, et käed täiesti vabad on. ?Kui naine sunnib kartuleid koorima, võite seda täitsa vabalt teha ja samal ajal ?Tuljakut? mängida,? ütles ta ja tõestas väidet kohe ka praktikas. Samuti tuli temalt hinnaline nõuanne, et kui suupill vaid kaks-kolm sentimeetrit pikk ja noote tuleb sellel võtta nii sisse kui välja hingates, on ohutustehnika seisukohalt oluline pilli ketiga kaelas kanda ? saab muusikariista vajadusel kurgust kähku kätte…. Sellest, kui andekas ja piiramatuid võimalusi pakkuv on see pill, mis paljudes kodudes ka pooleldi laste mänguasjana olemas, oleksid Pärnu pillimehed võinud muidugi pajatada tunde. Ja rahvusvahelised suupillifestivalid, mille peakorraldaja Elmar Trink juba aastaid Pärnus on olnud, võiks olla üldse omaette teema. Paraku on isand aeg meil kõigil kukil ja pillimeestel kodutee pikk. Rahvamuusikute pidupäeva lõpetas simman, kus osalesid lisaks Tabivere valla kahele tantsurühmale seekord ka külalised Jõgevalt. Jõgevahe Pere tantsijad koos oma juhendaja Airi Rütteriga õpetasid kõigile seltskonna- ja simmanitantse. Tantse oli palju, mitmed neist ka oma maakonna päritolu. Maavanem Aivar Kokk, kes rahvakultuuri kandjaid ja arendajaid tervitama tuli ning päeva aktiivselt kaasa tegi, väitis, et Jõgevamaa on siiski mõnedest vastuväidetest hoolimata peagi 58 aastaseks saav omaette maakond, kus omad traditsioonid, oma kultuur ja rahvariided. Ehk ongi maavanemal õigus ja me ei pea ennast pidama Põhja-Tartumaaks, Mulgimaa servaks ega millekski muuks.
KAIE NÕLVAK
