Algselt rohkem oma valla rahvale mõeldud rahvamuusikapühapäev on igal aastal veidi nii sisu kui vormi muutnud. Kui esimestel aastatel olid kaasatud mudilasedki ja nende esinemisteks oli päevakavas lastetund, millele järgnes külalisetund ja lõpuks simman, siis viimasel ajal on lastele selleteemaline päev eraldi korraldatud, täiskasvanute kapellid on aga päeva alustanud töiselt ? mitu tundi kestva ühisprooviga, mida juhatavad rahvamuusikamentorid Virve Lääne ja Ahto Nurk.
Haapsalu lood selgeks kui vesi!
Sel aastal on rahvapillimeestel eriti oluline ühised viisid hästi kätte õppida, sest valmistutakse suursündmuseks ? 27. ja 28. juunil Haapsalus peetavaks 15. ülevabariiklikuks rahvamuusikapeoks. Sellele eelnev meie oma maakonna laulu- ja tantsupidu 31. mail Põltsamaal on mõnes mõttes suurpeo peaproov, sest ka seal ette kantav valitakse Haapsalu repertuaarist, mis sellel aastal üsna kõva pähkel ka tublimatele tegijatele.
Koondprooviks võtsid kohad sisse Torma ja Esku kapell, Siimusti kapell Triller ja võõrustaja Tabivere, kus suurtega koos ka lastekapell kaasa tegi.
Mängiti läbi kõik õppimisel olevad lood, raskemad koguni mitu korda. Ja kõige kiiremini said sellest suurest ja kiirest viisiveeretamisest naha soojaks loomulikult õpetajad ? eks nad mõelnud-muretsenud ju kõigi eest. Lepiti kokku, et kõik harjutavad oma iganädalastes proovides veel ja veel, oma regiooni suureks harjutuspäevaks saadakse aga kokku 26. aprillil Tartus Tiigi Seltsimajas.
Publikule kanti ette pillilugusid, mida koos varasematelgi pidudel mängitud, samuti said kõik kapellid paariks-kolmeks looks viisijärje ühekaupa.
Rahvapidu Piibari ja sõpradega
Kui hommikusteks proovideks kogunevad maakonna rahvamuusikud peamiselt kohusetundest ja õpihimust, siis päeva teisel poolel antakse kokkutulnuile võimalus publikuna lustida. Seekordne pärastlõunane üllataja oli Tallinna huvikeskuses Kullo tegutsev ansambel Piibar, keda juhendab Toivo Luhats. Juhendaja sõnul on ansambel oma põhiülesandeks võtnud tutvustada vanu eesti rahvapille ja -muusikat, kuid repertuaaris on ka palju rahvalikuks mängitud populaarseid palu, ka klassikute helitöid. Mängumehi võivat aga nimetada ?Piibar ja sõbrad?, sest orkestris mängib nii Toivo Luhatsi praegusi õpilasi, vilistlasi kui väljastpoolt tulnud muusikuid.
Põnevate rahvapillide tutvustus ehk pillide paraad, nagu Toivo Luhats seda ise nimetas, andis tõelise elamuse. Isegi pidudel-esinemistel palju näinud muusikarahvas ei mallanud oma kohtadel püsida, vaid nihkus pillitutvustajale järjest lähemale, et mõnd ennenägemata väljanägemise ja ennekuulmata häälega mänguriista täpsemalt kaeda. Tõepoolest, kui parmupilli enamik korragi näinud-kuulnud on, siis kõlalt madalahäälset viiulit meenutav, poognaga mängitav põispill oli tõeline ime. Ja et ülemöödunud sajandil potisetult noore lamba vastu vahetatud lihtsake savipill meistri käes keerulise viisi kuuldavale toob, oli ka üpris haruldane nähtus.
Julgelt võib harulduseks nimetada ka noort ja andekat muusikut Lilian Kappi, kes muide on kuulsa Villem Kapi lapselaps. Hariduselt pianist, õpib ta Toivo Luhatsi sõnul kerge vaevaga mängima mistahes rahvapilli ja võib mänguriistaga põgusalt tutvununa juba järgmises proovis loo ette mängida. Nii on Liliani põhimänguriistaks hiiu kannel, kuid sama mängleva kergusega kui sellel, tõi ta loo kuuldavale ka torupillil ja hiljuti huvikeskuse keldrist leitud lapitud lõõtsal.
Simmani asemel
Simmanit sel rahvamuusikapäeval eraldi plaanis polnud, eks ikka põhjusel, et eesti naine eelistab jalga keerutada vastassugupoolega, nimetatud poole esindajaid kipub aga päevasel peol nappima. See-eest võis Toivo Luhatsi orkestri etteastet ka kui mitte just simmanina, siis kindlasti rahvapeona võtta. Kui tehti ettepanek kaasalaulmiseks, ei lasknud keegi seda endale kaks korda öelda, kui vähegi sõnu teadis.
Repertuaarivalik oli aga Piibaril tõeliselt lai, ulatudes Läänemaalt pärit põnevate heliefektidega iidsest ?Vanakurja kosjaloost? Tormise, Naissoo ja Valgre loominguni.
Nagu sellistel kenadel kokkusaamistel kombeks, ei hoitud soojade sõnadega kokku. Neid ütles Tabivere abivallavanem Kalev Kurs Jõgevamaa pillimeestele ja kaugelt tulnud juhendajatele ning orkestrile Piibar. Tänu ja edusoove oli öelda ka maakonna rahvakultuuri spetsialistil Pille Tutil ja võõrustava valla kultuurijuhil Tiina Tegelmannil.
?Loodus ei ole kauplus, kus õied kõik kenasti ühepikkused ja võrdselt avanenud. Kodupeenral puhkevad nad peagi saabuval kevadel vähehaaval. Osad on lühikesed, osad nupus, mõned juba täielikult õitsel. Nii on ka muusikainimestega. Osad teie seast on alles noored õpipoisid ehk õienupud, osad veidi küpsemad meistrid, mõned vanameistrid. Soovin, et teie orkestrites jaguks alati õpipoisse, kellest kunagi meistrid saavad,? ütles maavanema kultuurinõunik Tiina Loorand kõiki kokkutulnuid Jõgeva maavalitsuse poolt tervitades ja Tiina Tegelmannile säravkollast lillekimpu üle andes. Paremini ja tabavamalt öelda oleks raske.
KAIE NÕLVAK
