Märtsi lõpuni viiakse Eestis läbi rahva- ja eluruumide loendust. Kõige mugavam ja kiirem viis oma andmed kirja panna on interneti vahendusel jaanuari lõpuni käiv e-loendus.
Rahvaloenduse Jõgevamaa piirkonna juhid Tatjana Rein ja Erlend Kollom kinnitasid, et rahvaloendus on kõikidele kohustuslik ning kõige mugavamalt saab selle igaüks läbida ikkagi e-loendusel osaledes. Küsimustiku saab kätte aadressil www.rel2011.ee ning seal on võimalik vastata ainult jaanuari lõpuni. Erlend Kollom rõhutas, et e-loendusel osalemist ei tohiks jätta päris viimastele päevadele, sest siis võib süsteem olla üle koormatud.
Ta soovitas aidata sugulasi ja tuttavaid, kes pole arvuti kasutamises piisavalt osavad. Kellel aga kodus interneti kasutamise võimalust pole, saavad loenduse ära teha ka näiteks raamatukogus. Selleks, et e-loendusest osa võtta, peab olemas olema ID-kaart või ka internetipanga kasutamise võimalus. Veel kinnitasid Tatjana Rein ja Erlend Kollom, et näiteks raamatukogus e-loenduse küsimustikku täites saab abi küsida ka raamatukogu töötajatelt, kes on selles osas pädevad. Nendele, kellel siiski kõigest hoolimata ei ole võimalik e-loendusel osaleda, tuleb veebruaris või märtsis külla rahvaloendaja.
Ühiselamus elavatel tudengitel tuleks olla tähelepanelik
Palju on räägitud e-loenduse turvariskidest. Tatjana Rein ja Erlend Kollom kinnitasid, et muretsemiseks pole põhjust. Kui andmed on kokku kogutud ja neid statistika tegemiseks töötlema hakatakse, pole isikuandmeid võimalik isiku vastustega seostada, süsteem on küberkrattide eest piisavalt hästi turvatud.
Siiani on enim probleeme tekitanud küsimused olnud seotud näiteks välismaal tööl käivate leibkonnaliikmetega. “Kui näiteks pereisa käib Soomes tööl, siis tuleks püsielukohana märkida siiski tema elukoht oma pere juures Eestis,” selgitas Tatjana Rein.
Teisalt, kui küsimustikule vastab üliõpilane, kes elab kooli ajal ühiselamus, siis tuleb tudengil märkida see elamispind oma püsielukohaks ning elukoht vanemate juures ajutiseks elukohaks. Kui aga tudengil on oma pere ning ka lapsed, kuid ta elab kooli ajal ühiselamus, siis tuleb püsielukohaks märkida oma pere elukoha aadress.
Ühiselamus elava keskkooliõpilase püsielukohaks on aga siiski tema vanemate kodu, mitte ühiselamu. “Need on mõningad segadust tekitavad nüansid, kuid küsimustiku juures on üsna põhjalikud abitekstid, mis täitjat kindlasti piisavalt aitavad,” kinnitasid rahvaloenduse Jõgevamaa piirkonna juhid.
Palutakse olla mõistvad
Kuigi piirkonnajuhid rõhutavad, et oleks hea, kui võimalikult paljud inimesed läbiksid e-loenduse, siis oleks liiga optimistlik mõelda, et mõnes piirkonnas läbitakse rahva- ja eluruumide loendus sajaprotsendiliselt interneti vahendusel. Ja isegi kui nii peaks juhtuma, ei jää rahvaloendajad tööta, sest nad peavad hiljem ikkagi kontrollima, kas ankeeti märgitud eluruumid ka tegelikult olemas on. Sellel puhul siiski elanikke enam ei külastata.
Nendelt, kellel pole võimalik e-loendusel osaleda, ootavad rahvaloendajad koostöövalmidust ning mõistvat suhtumist. “Praegu peetakse läbirääkimisi korteriühistutega, et rahvaloendajad saaksid kortermajade trepikodade ustest vajalikul momendil sisse. Samas suheldakse ka hooldekodude ja lastekodudega, et ka sealsed asukad saaksid loetud,” rääkis Tatjana Rein.
Veel peavad rahvaloendajad üles leidma ning ära loendama ka kodutud, kelle leidmiseks kasutatakse üsna suurel määral omavalitsuste abi. “Nende inimeste loendamiseks on oma metoodika, mille me rahvaloendajatele koolitusel selgeks teeme,” lisas Erlend Kollom
Jõgevamaa on jaotatud kolmeks loenduspiirkonnaks ning igas piirkonnas on seitseteist loendajat. Rahva- ja eluruumide loendus on kõigile kohustuslik ning see kestab märtsi lõpuni.
Rahvaloenduse läbinud inimeste hulk 18.01.2012 kell 12.00
Arv protsent
Eesti 394 432 30
Jõgevamaa 7722 23
Allikas: statistikaamet
i
EILI KOITLA
