Järjepidevalt on Rahvaliidu juhtmõte olnud Eesti rahvusriigi ja eestluse tugevdamine, ühiskonna tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng. Nende ideede elluviimiseks võttis Rahvaliit vastutuse ja asus osalema pärast valimisi moodustatud valitsuskoalitsioonis. Põhjusel, et koalitsiooni juhtivaks jõuks ja peaministriportfelli omajaks oli tänaseks oma poliitilise iseseisvuse kaotanud paremäärmuslik Res Publica, tuli Rahvaliidul oma plaane ellu viia keerulistes ja vastuolulistes tingimustes. Tänu eestlase jonnile ja visadusele jõuti koalitsioonisiseste diskusioonide tulemusena siiski nii kaugele, et 2004. aasta riigieelarve sotsiaal-, haridus- ja regionaalvaldkonna täiendavaks rahastamiseks saadi 800 miljonit krooni.
Märksa soodsamad võimalused oma poliitika teostamiseks tekkisid Rahvaliidul 2005. aasta kevadel, mil moodustati uus koalitsioon, mis tänaseni püsib. Rahvaliidu poliitika elluviijateks on 16 Riigikogu liiget ja 4 ministrit: keskkonnaminister, rahandusminister, põllumajandusminister ja regionaalminister. Tugev toetus on omavalitsustest: rohkem kui 750 rahvaliitlasest volikoguliiget enam kui sajas vallas ja linnas.
Maksudest ja töövõimest
Oma otsuste ja tegudega on Rahvaliit tugevasti Eesti igapäevaelu mõjutanud. Valimislubadusena suurenes maksuvaba tulu 1000 kroonilt 2000 kroonile. Tänase Riigikogu koosseisu ajal vähenes üksikisiku tulumaks 26 protsendilt 23 protsendile. Sellest aastast kehtib alates pere teisest lapsest täiendav tulumaksuvabastus maksuvaba miinimumi ulatuses. Rohelise tee tööhõivetingimuste parandamiseks on andnud alampalga järkjärguline suurenemine. 2004. aastal oli alampalk 2480 krooni, 2005. aastal 2690 krooni ja 2006. aastal 3000 krooni. Lähemate aastate eesmärgina on Rahvaliit seadnud alampalga tõstmise pooleni keskmisest palgast.
Üheks Eesti eduka käekäigu tagatiseks peab Rahvaliit väärikaid kodusid tugevate ja lasterikaste peredega. On rakendatud vanemahüvitis, mille saamise aeg pikeneb 455 päevani ehk kuni lapse 14 kuu vanuseks saamiseni. Rahvaliidu teeneks on alampalgalt makstav vanemahüvitis neile, kelle sissetulek on väiksem kui alampalk, vanemahüvitise maksmine 2200 krooni ulatuses neile, kellel sissetulek puudus.
Esimese lapse toetus kahekordistus ja tõusis 150 kroonilt 300 kroonile, sünnitoetus kasvas 2006. aastal 5000 kroonini. Positiivset suhtumist noortesse peredesse tõestab seegi, et esimese lapse sünni korral kustutatakse pool, teise lapse sünnil kolmveerand ja kolmanda lapse sünni korral kogu õppelaen. Rahvaliit tahab, et Eesti oleks haridussõbralik ja õppimist ja õpetamist soodustav riik. Mitmel aastal on Rahvaliidu nõudel suurendatud õpetajate ja kultuuritöötajate palgafondi 12 protsendi võrra. Kohalike omavalitsuse haridus- ja kultuuriobjektide investeeringutoetused on eelmise aastaga võrreldes kolmekordistunud.
Rahvaliidu vaatevinklist on ühiskonna üheks väärtuseks põlvkondade järjepidevus ja hoolitsus tänase Eesti suuresti okupatsioonide tingimustes üles ehitanud vanema põlvkonna ees. Alates tänavu aprillist on keskmine vanaduspension 3136 krooni kuus. Panuseks turvalisuse huvides on politseinike ja päästetöötajate palkade tõus.
Toetused ja investeeringud Jõgevamaale
Jõgevamaal on Rahvaliit olnud aastaid populaarseimaks ja hinnatuimaks erakonnaks. 10 000 liikmega Rahvaliidul on Jõgevamaal 1249 liiget. Rahvaliitlased juhivad enamusi Jõgevamaa kohalikke omavalitsusi. Suures poliitikas ajavad Eesti asja Villu Reiljan, Mai Treial, Margi Ein ja Mati Kepp. 2005. aasta riigieelarvest laekus Rahvaliidu ettepanekul 150 000 krooni EELK Põltsamaa Niguliste Kogudusele, 810 000 krooni Sihtasutuse Põltsamaa Tervis hooldusravihaiglale, 180 000 krooni Sadala kultuurimajale, 200 000 krooni Mustvee lastepäevakodule, 200 000 krooni Kuremaa ujulale, 100 000 krooni Jõgeva Kultuurikeskusele, 50 000 krooni Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojale, 50 000 krooni Jõgevamaa Kodukandi Ühendusele.
2006. aastal toetati riigieelarvest Jõgevamaalt valitud Rahvaliidu saadikute jõupingutuste tulemusena Põltsamaa lasteaeda 600 000 ja Põltsamaa muusikakooli 400 000 krooniga. Mõlemas asutuses paigaldati selle raha eest uued aknad. Põltsamaa muusikakool sai 100 000 krooni pillide ostmiseks. Pajusi kultuurimajale eraldati 200 000 kaasaegse katuse paigaldamiseks. Jõgeva Aleviku Avatud Noortekeskuse välisfassaadi remondiks laekus 200 000 krooni, Pisisaare küla välisvalgustuse rekonstrueerimiseks 300 000 krooni, Jõgevamaa Puuetega inimeste Koja konverentsitehnika ja õppeklassi laudade soetamiseks 125 000 krooni, EELK Laiuse Püha Jüri koguduse kiriku pastoraadi veevarustuse ja kütteseadmete rekonstrueerimiseks 125 000 krooni, Baltimaade Maanaiste konverentsi koolituskulude katteks 125 000 krooni, Maarja kalmistu kabelihoone projekteerimiseks 100 000 krooni. Torma vallas ja Peipsi piirkonnas toetati 200 000 krooniga Vaiatu rahvamaja, 300 000 krooniga Torma lastepäevakodu Linnutaja, 100 000 krooniga Sadala rahvamaja, 150 000 krooniga Mustvee lastepäevakodu, 150 000 krooniga sihtasutust Mustvee Tervis, 100 000 krooniga Pala kooli, 200 000 krooniga Tiheda Lasteaed-algkooli.
Jõgeva jäähokitraditsioonide elushoidjat, spordiklubi Pedja toetati 100 000 krooniga.
Rahvaliit jätkab tulevikuski pingutusi, et saaksime elada arenenud ja sõltumatus rahvusriigis.
Urmas Pirk,
Rahvaliidu Jõgeva Maakonnaühenduse esimees
