Kuidas siis teisiti nimetada protsessi, kus EL-i taludele suunatud poliitika suunatakse meil suurtootjatele. Eestis tegutsevast 19 000 põllumajandustootjast, kelledest 7000-le on põllumajandus põhisissetulekuks, pääses 2005. aastal PRIA andmete alusel näiteks investeeringutoetustele ligi vaid 600 tootjat.
Eesti põllumajandusse jõuab järgmisel 7 aastal kokku ca 27-28 mld krooni: 14,3 mld krooni maaelu arengukavaga ja kuni 13,5 mld krooni EL-i turupoliitika toetustega. Turupoliitika toetuste muutmiseks pole liikmesriigil üksinda sõnaõigust, kuna tegu on EL-i ühisturu instrumentidega ja selle põhieesmärgiks on tagada sektori konkurentsivõime.
Aga ka Rahvaliidu poolt koostatud maaelu arengukava rahuldab täna märkimisväärselt tööstusliku suurtootmise tavalisi äririske, mistõttu tuleb nõustuda Euroopa Komisjoni kriitikaga, et Eesti ei kasuta EL-i arengutoetusi eriti mõtestatult.
Rahvaliit on maaelu arengukavale andnud eesmärgi tagada eelkõige kvootidega piiratud ja uutele tegijatele suletud traditsiooniliste põllumajandusharude (piima ja teravilja tootmine) konkurentsivõime, kuigi Euroopa Liidu vanades liikmesriikides on nende vahenditega tagatud põllumajanduse mitmekesistamine ( s.h. multifunktsionaalne peretalumudel) ja USA-s koguni muu maaettevõtluse mitmekesistamine.
IRL-i arvates oleks samuti õigem võtta suund suurtööstusliku põllumajanduse konkurentsivõime arendamiselt rohkem põllumajanduse mitmekesistamisele ja maaettevõtluse mitmekesistamisele, eesmärgiga tagada jätkusuutlike ettevõtjate arvu kasv maal. Seda pole võimalik saavutada ilma aktiivse nõustamiseta. Rakendada tuleks modulatsiooni ning toetusi tuleb ühe taotleja kohta limiteerida, et toetustele pääseks ligi võimalikult lai ring ettevõtlikke inimesi. Enam tuleks tähtsustada ka majanduslikku ühistegevust. Paberimajanduse lihtsustamiseks tuleks seadustada kompleksne abitaotlus. Maaelanikele tuleb taotluste korras kättesaadavaks muuta ka vähemalt 1/3 Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Sotsiaalfondi Eestisse suunatavatest infrastruktuuride arendamise vahenditest, kuna maaelu arengukava üksinda ei kanna selliseid investeeringuid välja.
Euroopa Liidus rakendatakse 2007. aastast põllumajanduse otsetoetustele modulatsiooni, mida nimetatakse ka põllumajandustoetuste lahtisidumiseks tootmisest ja nende suunamist maaelu arengupoliitikasse. Rahvaliit on meile teatanud, et modulatsiooni Eestis ei rakendata. Modulatsiooniga oleks Eestis seotud kuni 2 mld krooni EL abivahendeid. Miks Rahvaliidu põllumajandusminister ei pidanud vajalikuks küsida tootjaorganisatsioonide ja Eesti avalikkuse arvamust modulatsiooni küsimuses? Maaelu arengukava nõrkust näitabki eelkõige see, et seda pole koostatud sotsiaaldialoogis kõigi tootjaorganisatsioonidega.
IRL soovib piirata arengutoetuste taotlemist ühe taotleja kohta kõigi meetmete peale kokku summaga 100 000 eurot aastas ja 300 000 eurot finantsperspektiivi jooksul. Meie arvutuste kohaselt pääseb selliselt maksimumulatuses toetustele ligi 1200 põllumajandustootjat, mis on isegi vaid 1/6 nendest, kellede põhisissetulek moodustub põllumajandusest. See oleks vastukaaluks Rahvaliidu jõupoliitikale, mis on täna suunatud 600 suurtootjale, kus suurimad investeeringutoetused ühtedele omanikele ületavad juba 10 miljoni krooni piiri aastas. Rahvaliit on küll avaldanud valmisolekut seada samasugune piirang igale meetmele eraldi, võimaldades aga igal tootjal taotleda abi kokku rohkem kui 30 meetmest.
Eesti avalikkust ärritasid tõsiselt rahataotlemistrikid, kus ühed ja samad omanikud sikutasid 4-5 erineva tütarfirma ja sidusettevõtte kaasabil välja täiendavaid maksimumulatuses toetusi ühe ja sama ettevõtmise tarbeks. Rahvaliit on küll võtnud ette samme toetuste selliste väärtarvitusjuhtumite vähendamisteks, ometi ei saa neid täna lugeda veel piisavateks.
Meile jääb samuti arusaamatuks keskkonnasõbraliku tootmise toetuse maksmine suurtootjatele. Kõige suuremad toetused ulatuvad 4 mln kroonini olukorras, kus toetuse saamise üks nõue on loomade väljas karjatamine perioodil 17. mai ? 1. september, kuigi enamik abi saanud suurtootjaist seda nõuet ei täida. Sellist nõuet tuleb rakendada ikka taotleja kogu tootmisele, vastasel juhul oleme tunnistajaks nende toetuste sihipäratule kasutamisele.
Rahvaliit räägib maaelu arengukavas küll palju põllumajandustootjate turupositsioonide parandamisest, ometi ei rakenda selleks kõige jõulisemat toetusinstrumenti ? ühistulist toetust. IRL soovib toetada investeeringutoetustega vähemalt 3 aastat tegutsenud ühistulisi tootjaorganisatsioone ja põllumajandustootjate väikekäitlusettevõtteid oma toodangu töötlemis- ja turustamisvõimsuste väljaarendamisel kuni 10 protsendiga maaelu arengukava vahenditest.
IRL on samuti mures, et maaelanikele, maaettevõtetele ja maaomavalitsustele ei osutu omaalgatuse ja erainitsiatiivi põhiselt kättesaadavaks Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Sotsiaalfondi vahendid. Erakond on aga kindlal seisukohal, et just selliselt tuleks maaelu arendamiseks võimaldada täiendavaid investeeringutoetusi 3 miljardit krooni aastas elamis-, tööstus-, ettevõtlus- ja sotsiaalsete infrastruktuuride arendamiseks. Siin ei ole Rahvaliitu kuuluval regionaalministril küll midagi ette näidata.
Rahvaliit on küll palju rääkinud teadmistepõhisest põllumajandusest, ometi ei mõju ka need sõnad eriti usaldusväärselt. Räpina Aianduskooli võeti 2005. aastal näiteks vastu 140 tudengit (47% vastuvõetutest) maastikuehitusse ja 71 tudengit (24%) keskkonnakaitsesse. Kus koolitatakse aga neid inimesi, kes toovad tulevikus maale raha juurde, kes loovad uusi väärtusi?
23. novembril Põltsamaal korraldatud ja läbikukkunud maaelufoorum näitas ilmekalt Rahvaliidu suhtumist muu maaelu arendamisse ? seda huvi pole reaalselt olemas. Ainus reaalne huvi on kogu maaelu arengukava miljardid ära jagada oma kitsa toetajategrupi vahel.
IRL omab selget visiooni, kuidas tagada ettevõtlust maal. Avaldasime selle oma erakonna 2007. aasta Riigikogu valimiste maaelu- ja põllumajanduspoliitika programmis möödunud kolmapäeval ja see on avalikkusele kättesaadav ka erakonna võrguaadressil: http://www.irl.ee
Tõnu Ojamaa,
IRL-iga ühinemisjärgus Põllumeeste Kogu esimees,
talunik
