Põltsamaa vallavolikogu hääletas neljapäevasel istungil koalitsiooni häälteenamusega maha eelnõu, millega oleks Põltsamaa linna kavandatud uue lasteaia asukoha otsustamiseks korraldatud rahvaküsitlus.
Neljapäeval Põltsamaa noortekeskuses toimunud 16 päevakorrapunktiga volikogu istung kulges sujuvas ja kiires tempos. 15 punkti juures kuulati vaikselt ettekandjat, küsimusi, repliike ega sõnavõtte ei soovitud ja hääletati 100 % üksmeeles poolt. Seda kuni viimase päevakorrapunktini, kus n-ö veelahet opositsiooni ja koalitsiooni vahel enam kui selgelt paista lasti.
Otsuse eelnõud tutvustanud volikogu esimees Andres Vään palus volikogulastel hääletada, kas korraldada uue lasteaia asukoha küsimuses rahvaküsitlus või mitte. Küsimusele, kes on poolt, tõusid käed volikogu opositsiooni esindajatel, vastu hääletamisel olid käed tõstetud koalitsiooni kuuluvatel volikogulastel. Erapooletuks ei jäänud ses küsimuses keegi. Häältega 12 vastu ja 8 poolt oli otsus tehtud.
Hetkeks valitses ruumis haudvaikus, vaid opositsiooni kuulujate pilgud liikusid ühelt naabrilt teisele. Istung kuulutati lõppenuks ja asutati lahkuma.
Hääletust jälginud vallakodanik Merle Saviauk astus asju kokku paneva volikogu esimehe juurde ja küsis, miks ühtäkki kardetakse rahva arvamust. Sellele vastas volikogu juht, et ta ei näe rahvaküsitlusel mõtet ja sisuliselt on tegemist kiusu ajamisega.
Tõesti, vallavolikogu on uue lasteaia asukoha suhtes oma otsuse juba teinud. 16. aprillil 2019 võttis volikogu vastu otsuse alustada Põltsamaa linna lasteaia Tõruke asemele 170-kohalise uue lasteaia ehitust ettevalmistavate tegevustega aadressil Lembitu tn 1 Põltsamaa linnas. Eelnõus seisab ka, et asukoht Lembitu tn 1 ja ujumisvõimalus lisandusid otsusele istungil volikogu esimehe poolt tehtud muudatusettepanekuna. Kahjuks on antud otsus jäänud väga paljudele arusaamatuks.
Rahvaküsitluse soovijate sõnul puudusid 16. aprilli otsusel arusaadavad argumendid, miks peaks uus lasteaed asuma just seal – Põltsamaa linna ääres, keskusest üle 1 km kaugusel, eemal igapäevasest inimeste käiguteedest. Otsus oli vastuolus ruumilises analüüsis toodud soovitustega ja volikogu komisjonides kujundatud seisukohtadega.
Uue lasteaiahoone asukoha teemat on arutanud ka valla hariduskomisjon, kes on 6. märtsi koosolekul otsustanud: lähtuda ruumilise analüüsi ettepanekust uue lasteaia kavandamisel. Maaelukomisjon otsustas 11. veebruari koosolekul toetada Põltsamaa lasteaia asukohana Kördiööbiku parki ja soovitas endise kihelkonnakoolimaja hoone lasteaia projektiga siduda. Neljapäevasel volikogu istungil hääletasid aga samade komisjonide liikmed rahvaküsitluse korraldamise vastu.
Rahvaküsitluse soovijad on kindlalt veendunud, et sellise põhimõttelise otsuse tegemisel nagu seda on Põltsamaale uue lasteaia rajamine ja mis puudutab tuhandete inimeste elu järgnevad 30–50 aastat ning mis on läbi aegade suurim valla eelarvelistest vahenditest tehtav investeering, peaks lasteaia asukoha valikul saama kaasa rääkida kogukond. Vastu hääletanud on aga seda meelt, et volikogu on oma otsuse teinud ja enam ei ole aega ega vajadust seda teemat uuesti tõstatada. Asukohal, kuhu uut lasteaeda planeeritakse, on selline asutus aastakümneid asunud ja kuigi koht asub linna serval, on see looduse keskel ja nii lastele igati sobivaks kasvukeskkonnaks. Pealegi tuleb rahvaküsitluse korraldamisel võtta ette sama protseduur, mis kohalike omavalitsuste valimistelgi ja see seotud rahaliste kulutustega. (võrreldes KOV valimistega kuni 15 000 euroni). Nii ei pidanudki koalitsiooni kuulujad vajalikuks küsitlust korraldada, pigem keskendutakse uue lasteaiahoone rajamise ettevalmistustöödele.
Autori arvamus:
Neljapäeval kogunenud Põltsamaa vallavolikogu lükkas tagasi Põltsamaa uue lasteaia asukoha suhtes rahvaküsitlust sooviva eelnõu. Tegelikult oleks ju vaja rõõmustada selle üle, et uus lasteaed Põltsamaale siiski tuleb ja on see siis linna keskel või selle äärealal, on ju kaudselt maitse küsimus. Linn ise on ju väike ja väga kaugel pole seal ükski asi. Pealegi on inimesed paljuski harjunud oma lapsi autoga lasteaeda ja sealt koju sõidutama.
Asi ei ole ju tegelikult küsitluses, vaid selles, et volikogu hääletas maha Põltsamaa valla ajaloo esmase ja seadusest tuleneva õigusega esitatud rahvaalgatuse eelnõu, kuhu oli alla kirjutanud ligi 200 inimest (piisav oleks olnud ka ligi kolm korda vähemastest allkirjadest).
Ühinemisjärgne valla arengukava koostamise protsessist 2018. aastal oldi uhked selle üle, et rahvas oli nii aktiivne kaasa rääkima ja mõtlema. Seminaridest võttis tollal osa 250 ja küsitlustele vastas 860 vallakodanikku (näiteks Tartu linna arengukava seminaridel osales ca 100 inimest). Ka Põltsamaa valla visioon valiti välja rahvahääletuse tulemusel (160 vastust). Lisaks osales arengukava tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks avalikul väljapanekul, mille käigus korraldati avalikud arutelud, kus osales kokku 141 inimest. Võib kindlalt väita, et rahvas on andnud heakskiidu arengukavas püstitatud eesmärkidele. Millise signaali annab aga vallaelanikele volikogu neljapäevane otsus ja kas arengukavas sätestatu (vallale on omane kõiki huvigruppe kaasav ja läbipaistev otsustus- ja juhtimismudel) polegi enam kehtiv?
MERIKE KASK
