Esmaspäeval Mustvee mõlemas gümnaasiumis viibinud Ukraina suursaadikut Eestis Pavlo Kiriakovi üllatas siiralt Mustvee Vene Gümnaasiumi õpilaste vastus tema küsimusele, miks nad aktiivselt eesti keelt õpivad: siis on meil ka Eestis tulevikku. Suursaadik vaimustus integratsioonist ja kahe kogukonna kõrvuti eksisteerimisest nii väikesel maalapikesel Peipsi kaldal.
iii
Mustvee Vene Gümnaasiumi direktori Jaan Rahuküla arvates peaksid Eestimaal elavad vene lapsed õppima just venekeelses koolis. Tema meelest võiksid teistelgi rahvustel omakeelsed koolid olla. Pedagoogi mõttekäik on tingitud eelkõige veendumusest, et koolil on oluline missioon rahvusliku ja kultuurilise omapära hoidmisel. Samas on koolijuhi ja kehalise kasvatuse õpetaja Jaan Rahuküla mõtted ja teod pidevalt suunatud sellele, et vene emakeelega õpilastest väärikad Eesti Vabariigi kodanikud kasvaksid.
Mitmed Mustvee vene perekonnad on rääkinud Jaan Rahukülale kavatsusest panna oma lapsed õppima kohalikku eestikeelsesse gümnaasiumi. Koolijuht ei kiida seda plaani heaks ja põhjuseks pole mitte ainult mure õpilaste arvukuse pärast vene õppekeelega gümnaasiumis, kuigi sedagi aspekti ei saa kahe silma vahele jätta.
“Koolid peaksid olema eelkõige rahvuskoolid. On loomulik, et inimese sisemuses peitub soov jääda oma rahvusele truuks, kultuuri kandjaks ning edasiviijaks. Nii peab eesti laps õppima eesti, vene laps vene ja ukraina laps ukraina koolis, sest muidu kaotab ta oma kultuurilised ja rahvuslikud juured. Vene kooli sulgemine Mustvees annaks tugeva tagasilöögi ka vene kultuurile, traditsioonidele, usulistele tõekspidamistele,” selgitas Rahuküla oma vaateid rahvusküsimusele.
“Ma olen vestelnud hiljuti traagiliselt hukkunud Juudi Kooli direktori Mihhail Beilinsoniga. Tean, kuidas see mees juudi kogukonda hoidis ja koos hoida püüdis,” meenutas ta kolleegi hea sõnaga.
Meesõpetaja võitis poolehoiu
Tollasesse Mustvee 2. Keskkooli tuli Põlvamaalt pärit Jaan Rahuküla õpetajaks 1975. aastal. Sellele eelnesid õpingud Kunda Keskkoolis, töötamine sealses tsemenditehases masinistina, Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehalise kasvatuse õpetajaks õppimine, teenistus Nõukogude Armee raketiväes ja muudki.
“Põhjused, miks mu töökohaks sai venekeelne kool Mustvees, olid võrdlemisi juhuslikud. Et sind uues keskkonnas omaks võetaks, tuleb end tõestada. Olin ju eesti rahvusest inimene vene koolis. Üldjoontes läks aga kohanemine kiiresti, millele aitas kaasa seegi, et vene rahvas on avameelne, südamlik ning abivalmis. Küllap võitsin nii kolleegide kui ka õpilaspere poolehoidu meesõpetajana, sest neid on koolides alati vähe olnud. Meesterahvast püütakse ikka koolis hoida,” rääkis ta.
Spordikuulsused aitavad kodanikutunnet kasvatada
Jalutasime Jaan Rahukülaga ringi Mustvee Vene Gümnaasiumis. Kauem peatusime fuajees stendi juures, kus on fotod Eesti olümpiamedalistidest läbi aegade.
“Tegime selle stendi siis, kui haridus- ja teadusministeerium eraldas raha mõnede õppeainete riigikeelseks õpetamiseks vene koolides. Muusikaõpetust ja kehalist kasvatust oleme oma koolis juba üheksakümnendate aastate keskpaigast eesti keeles õpetanud,” rääkis direktor.
Koolidirektori sõnul soodustab huvi spordikuulsuste elukäigu ja saavutuste vastu lugupidavat suhtumist Eesti Vabariiki. “Tutvustasin Eesti sportlasi ka nõukogude perioodil. Rääkisin näiteks Kristjan Palusalust ja Ants Antsonist. Meie kooli tänaste õpilaste erilised lemmikud tunduvad olevat Kristina Šmigun-Vähi ja Andrus Veerpalu. Indrek Pertelsoni ja Valeri Nikitiniga on lausa koolis silmast silma kohtutud. Tundub, et meie õpilastele pole esmatähtis mitte ühe või teise sportlase rahvus, vaid see, et ta esindab suurvõistlustel Eesti riiki.”
Rahuküla sõnul käsitletakse Mustvee Vene Gümnaasiumis Eesti sportlaste tegusid ka riigikeele tundides. Ise andis ta möödunud aastal aga kehalise kasvatuse teooriaosas ülesandeks kirjutada Pekingi olümpiamängudest referaadid, mis kaasõpilastele ette loeti.
Tulevastele ajateenijatele mõeldes
Kehalise kasvatuse tunnis püüab spordipedagoog Rahuküla õpilastele igati eeskujuks olla ja teeb sageli täie pingega tunnis kaasa.
“Kui mõni poiss tunnistab, et talle mõni harjutus üle jõu käib, siis ütlen, et kuidas mina oma vanuses seda suudan.”
Kehalise kasvatuse tunde läbi viies mõtleb ta ka noormeestele kui tulevastele ajateenijatele Eesti kaitseväes.
“Hea ettevalmistuse annab sportvõimlemine. Olen aga arvamusel, et vastutustunnet peaks kehalise kasvatuse abil märksa rohkem arendama. Praegu puuduvad ju kehalises kasvatuses igasugused normatiivid, üsna tühistel põhjustel saadakse arstitõendeid, mis tunnist vabastavad,” kurtis Rahuküla, kelle hinnangul peaks poiste kasvatamine olema karmim ja nõudlikum, et neist tõelised mehed ja väärikad kodanikud kasvaksid.
“Rääkisin sellest ka siis, kui meie kooli külastas üle-eelmine kaitseväe juhataja kindral Johannes Kert,” lisas direktor.
Samas usub koolijuht, et vene ja ka teistest rahvustest noortel on eeldusi saada aatelisteks ja tublideks Eesti kaitseväelasteks, sealhulgas ka ohvitserideks.
Küsimusele, kuidas oleks õige mitte-eestlastele meie vabadusvõitluse ajalugu ja sellele pühendatud mälestusmärkide ideed lahti mõtestada, vastas koolidirektor: “Sellised teemad vajavad ikka lahtirääkimist ja arutamist. Näiteks olen kuulnud, et paljud seostavad Tallinna Vabaduse väljakule püstitatud vabadussammast eestlaste võitlusega Teises maailmasõjas. Nende suhtumine aga muutub, kui nad kuulevad, et sammas sümboliseerib eelkõige Vabadussõda, võitlust iseseisvuse eest,” ütles Rahuküla.
Usutavade austamine
Erinevate koguduste ja kirikute linna koolijuht Jaan Rahuküla peab õpilaste hingelisel kasvatamisel väga oluliseks ka usutavade austamist.
“Meie koolis on lapsi nii õigeusklikest kui ka vanausulistest peredest. Väga paljud neist käivad kirikus koos vanavanematega, mille põhjuseks seegi, et emad-isad töötavad sageli Soomes. Arvan sedagi, et usutavadest kinnipidamine ja jumalateenistustest osa saamine kasvatab sallivust kaasinimeste suhtes,” rääkis koolijuh, kes annetas üheksakümnendate aastate algul Raja Vanausulistele kloostrile kooli poolt seifi, milles hoitakse ka unikaalseid piibleid.
Uhkustundega räägib direktor Rahuküla oma koolist siis, kui tuleb juttu medalitega kooli lõpetanutest ja headest tulemustest riigikeeleeksamitel.
“Rõõmu tegi tänase vilistlase Viktoria Uleksina kolmas koht Eesti keele ja kirjanduse olümpiaadil,” tunnistas direktor.
Mustvee Vene Gümnaasiumi on Jaan Rahuküla juhtinud 1986. aastast. Hiljuti soovis kogu koolipere talle õnne kuuekümnendaks sünnipäevaks. Tundsin huvi, kas vanus ajendab ka elumuutustele mõtlema.
“Kui kohalik omavalitsus ja vene kogukond leiavad, et minu tegevus vastab nende soovidele ja eesmärkidele, olen ma valmis edasi töötama. Tuletan aga meelde kunagist vestlust Põltsamaa Keskkooli legendaarse direktori Kalju Terasega, kes ütles, et üle kümne aasta ei saa ühes kohas töötada. Kui talle meelde tuletasin, et tema on Põltsamaa kooli juhtinud märksa rohkem kui kümme aastat, vastas Teras, et võid ka kauemaks ühte ametisse jääda, kuid siis pead ennast vanast lahti raputama. Peab tekkima uusi ideid, mida ellu viia, või pead uuendama meeskonda.
Mustvee Vene Gümnaasiumi õpetajaskonda iseloomustab Jaan Rahuküla sõnul stabiilusus ja püsivus.
“Aeg-ajalt oleme suutnud ikka mõne suurema plaani teoks teha. Olgu selleks siis koolile ja kogu Mustvee piirkonnale spordihalli ehitamine, muusika- ja kunstikooli avamine. Praegu on plaanis koostada stend kooli vilistlastest, kes oma tööga kaugele jõudnud ja elus palju saavutanud.
Nii saab ka ergutada tänaseid õpilasi paremat haridust saama, rohkem silmaringi avardama. Kindlasti tuleb stendile ka meie kooli lõpetanud ja praegu Tallinnas töötava kõrgema kategooria silma- ja silmapiirkonna kirurgi Artur Kleti foto,” lausus koolijuht.
Jahilkäigud ja tennisemäng
Jaan Rahuküla oskab ka igapäevatöösse hobidega vaheldust tuua. Igal laupäeval käib ta Kullavere jahiseltsi liikmena metsas.
“Laskmisest pole ma eriti vaimustatud. Peamine on looduses ja värskes õhus viibida. Ja on ju tore, kui näed metsas karu, metssiga, kährikut või mõnd teist looma. Ega tänased jahimehed polegi mitte ainult loomaküttijad, sageli viime metsa loomadele vilja ning kartulit ja muudki toidukraami,” rääkis loodusesõbrast jahimees.
Sageli käib Jaan Rahuküla Tormas tennist mängimas ning tema sõnul on see harrastust tõeliselt hingenoorendav.
Muide, talle õpetas omal ajal Tallinna Pedagoogilises Instituudis tennisemängu selgeks legendaarne tennisist ja treener Evald Kree.
iii
JAAN LUKAS
