Mõneteistkümne aasta eest võis kauba kokkuostmine olla isegi edukuse märk. Praegu näitab see eelkõige võõrandumist riigist. Loomulikult on mesinikke või keedisevalmistajaid, kellele suhkru kokkuost on loogiline. Kuid soola, tuletikkude jms varumine on vaid näide riiklikust ebakindlusest ja usaldamatusest ELi vastu. Meenub omaenda vanaema, kes just nende kaubaartiklite puuduses pidi suure sõja üle elama.
Eestil on praegu stabiilne raha, mil pole ohtu oma väärtust kiiresti kaotada. Ja taasiseseisvumise perioodile iseloomulikust kolmekohalisest inflatsioonist saab rääkida ainult ühe kauba ? suhkru ? puhul. Majandusteadlased prognoosivad tänavuseks aastaks umbes 4-protsendilist inflatsiooni. Euroopa Liitu mineku mõju hindadele on üldiselt väike ja mõned kaubad, näiteks sool, on tõenäoliselt aasta lõpus odavamad hoolimata sellest, et praeguseks on ostuhasarti sattunud inimesed selle enamikelt poelettidelt koju tassinud.
Ostjad tõstsid hindu
Iseküsimus on see, et kui ostupaanika tulemusel nõudlus märgatavalt kasvab, siis on kaupmeestel põhjust hinda tõsta. Nii ongi juba juhtunud, aga inimesed peavad teadma, et Euroopa Liiduga pole siin mingit pistmist. See kehtib soola, äädika, tikkude ja teiste kaubaartiklite kohta, mida praegu suuremates kogustes kokku ostetakse.
Seoses Euroopa Liitu astumisega tõusevad mõnede kaupade hinnad peamiselt aktsiisi- ja tollimaksu suurenemise tõttu. Nõnda kerkis alates 1. maist autokütuse aktsiis, mistõttu bensiiniliiter kallines 1,2 krooni võrra.
Paari kuu lõikes on bensiini hinnad siiski tõusnud veelgi enam, sest poliitiline ebakindlus naftarikastes Araabiariikides on tõstnud kütuse hinnad maailmaturul rekordkõrgustesse. Iseküsimus, et bensiin oli Eestis pea sama kallis kui tänavu maikuu alguses ka paar aastat tagasi, sest tollal oli euro dollari suhtes viiendiku võrra nõrgem kui praegu.
Rohkem raha peavad välja käima ka suitsumehed. Tõsi küll, aktsiisimaks tubakatoodetele ei tõuse ühekorraga, vaid seitsme aasta vältel, igal aastal umbes 2 krooni võrra. Tänavu kasvab suitsupaki hind poolteist kuni kaks krooni. Suitsuhinnad jätkavad tõusu kuni 2010. aastani.
Järsult tõuseb tänavu vaid suhkru hind, kuna Euroopa Liit kaitseb oma suhkrutootjaid väljastpoolt tuleva konkurentsi eest tollidega. Ja nii nagu meie põllumeest ei kimbuta enam kunagi Euroopa Liidu ekspordisubsiidiumid margariinile või vorstile, kaotab Liit ka ekspordisubsiidiumi Eestisse müüdavale suhkrule.
Kui palju suhkur lõpuks maksma hakkab, on krooni täpsusega raske ennustada. 3. mail sai Tallinnas Citymarketis suhkrut 7 krooni 90 sendi eest, samas kui Prisma oli tõstnud hinna 19 krooni 90 sendini! Asjatundjad oletavad, et 12-15 krooni kilo eest. Igatahes maksis suhkur Soome Lidli kauplustes mai algul vaid 12,5 krooni (79 eurosenti), lõunanaabrite lätlaste juures on hind aga püsinud 15 krooni ligidal.
Ostuhullus on unenägu
Kaupade hindu mõjutavad paljud tegurid, mistõttu isegi jutud väljaspool Euroopa Liitu toodetud tööstuskaupade kallinemisest on pigem müügitrikk kui fakt. Euroopa tollimäärad on keskmiselt 4 protsendi ringis. Paljudele tehnikakaupadele, näiteks videokassettidele või arvutitele ei ole üldse tollimakse. Tolmuimejate tollimäär on 2,2 protsenti, elektroonilisel pardlil 3 protsenti jne.
Suuremad tollid on kodutehnikast näiteks raadiotel ? 14 protsenti. Tollid võivad hindu küll samavõrra tõsta, kuid teisalt võivad valuutakursid ja suurenev konkurents hinnatõusu ära hoida või maksab näiteks samaväärne tolmuimeja aasta lõpus vähemgi kui praegu. Tasub teada, et murdmaks kolmandatele riikidele mõeldud ELi tollibarjääre, on paljud Aasia «tiigrid» eesotsas Jaapaniga oma autotööstuse filiaale ka Euroopasse asutanud.
Tuleb rõhutada, et majandusekspertide üksmeelse arvamuse kohaselt on Eesti tarbijate ostuvõime peamine jõud, mis hindadele mõju avaldab, ja nii jäävad paljude kaupade ja teenuste hinnad alla Euroopa Liidu keskmist. Praegu on näha ärimeeste erinev käekiri. Osa üritab külvata paanikat, lootes nii lähikuudel hästi teenida. Teised eelistavad pigem stabiilset müüki, sest kui inimesed praegu varusid soetavad, siis on ju müük edaspidi väiksem ning tööjõu ja transpordi ebaühtlane rakendamine kokkuvõttes suurendab kulusid.
Mul on tekkinud mulje, et me läheme rahumeelsemasse maailma sõjaootusega. Läheme ju sinna, kus ülimaks ideaaliks peetakse koostöö arendamist ja heaolu juurdetootmist. Sinna, kus viimased kuuskümmend aastat ei ole keegi soola, tikke ja kruupe sahvrisse varunud. Sinna, kus nooremad põlvkonnad saavad sõjaõudustest teada vaid filmi- ja kirjandusklassika vahendusel. Meie ostuhullus on üks halb unenägu, ei muud.
Eiki Berg, Euroopa Parlamendi liige
