Rahulikku kooliaasta algust

Juba homme astuvad paljud õpilased esimest, paljud mitmendat korda üle koolimaja ukseläve. Seljataga pikk suvi, aga veel pikem distantsõpe. Lootus püsib, et ehk sel õppeaastal läheb paremini, et koolis saab kauem käia ja koolikaaslastega päriselt rääkida. Ent kui nakatumisnumbrid tõusvat joont näitavad, pole enam miski kindel.
Samas on kindel, et tänavu püütakse koole lahti hoida igal võimalusel, et vältida õpilaste mahajäämist, muremõtete ja ärevuse teket. Kõike seda, millega läinud korral pidi rinda pistma. Me ei tea, kui suur mahajäämus tegelikult on, see näitab end alles kuude ja aastate pärast. Ent kui seda kõike saaks parandada ja vältida, siis tuleb seda teha.
On rõõm, et hoolimata pikast koolipausist, on õpilaste silmis sära ning hing täis teotahet. Õpilased ning koolijuhidki ei jaksa ära oodata, mil taaskord tahvli ette astuda. Õpilaste arvgi ei näita väiksemates koolides kahanemise taset. Mõnes maakonna koolis läheb tänavu esimesse klassi rohkem õpilasi kui eelmine aasta ja see teeb rõõmu.
Haridusreform on küll jätnud vähemalt Põltsamaale oma jälje ning selle haavu tuleb järgmistel aastatel lakkuda, kuid see ei tohiks kahandada õpilaste-õpetajate koolirõõmu ja tekitada lisastressi. Nüüd on koolijuhtidel suurim ülesanne: teha nii, et kõigil oleks koolis mugav, ilma liigse solvumise ja tülita. Rusikas taskus ei aita enam kedagi.
Rahulikku kooliaasta algust kõigile!