Ma arvan, et ei ole kellegi vastu ülekohtune, kui väidan, et ei ole inimest, keda jõulud ei puudutaks, kes sellest midagi ei tea või kes oleks selle suhtes täiesti ükskõikne. Inimesed saavad sellest osa paratamatult, ka siis, kui nad seda ei tahaks.
Kes soovib jõulude eest põgeneda, peaks otsima teise kultuuriruumi. Meie kultuur, pärimused, tegevused on tihedalt seotud jõuludega. Igal sammul, nii linnatänaval, poodides kui mujalgi näeme nendeks pühadeks valmistumist. Ettevalmistusi tehakse ka kodudes.
Kõik ootavad
Jõuluaeg on täidetud ootustega. Lapsed on kirjutanud oma jõulusoovid ja saatnud need jõuluvanale. Tööealised inimesed on teinud plaanid vabadeks päevadeks ja oma kalendri täitnud mõtetega, mida ette võtta. Koju üksi jäänu, kes ei saa sealt väljuda, ootab, et keegi tuleks teda vaatama, tooks kuuse, ehiks, paneks sinna mõne küünla ja laulaks koos temaga jõululaule.
Ja siis on jõulupühad, igaühel omamoodi. Kas sellega seotud ootused täituvad? On teada, et jõuluaeg on ka üks depressiivsemaid aegu. Miks? Sellepärast, et ootused on olnud ehk liiga kõrged ja pole tõeks saanud.
Piiblis, Matteuse evangeeliumis räägitakse kahest õest, Martast ja Maarjast. Mõlemad on tublid ja toimekad inimesed. Nende erinevus seisneb selles, et kui Jeesus õdedele külla tuli, asus Maarja teda kuulama, aga Marta jätkas toimetusi. Marta täitis oma kohustusi, mida pidas oluliseks teiste teenimisel. Teda häiris õe vastutustundetu käitumine. Pärast külalise lahkumist oli Maarja rõõmus, kuid Marta mitte. Võib juhtuda, et paljud pereemadki toimetavad jõuluettevalmistusi tehes nii, et kaotavad rõõmu. Kui jõuluaeg on käes, siis tunnevad nad, et jõud on otsa saanud, kuid palju veel tegemata. Jeesus kutsus ka Martat istuma ja aega maha võtma. Toimetamised ei lõpe, hoolas inimene leiab alati, mida teha.
Rahu saabumiseks on vaja mõttesse jäämise aega
Eks oled sinagi kirjutanud jõulukaarti või ütelnud jõulusoovi, tehes seda sõnadega “rahulikke jõule”. Olen lugenud ajakirjandusest ja kuulnud raadiost, et ka seal räägitakse stressi tekitavast jõuluajast ning õpetatakse seda vältima.
Hea soovitusena öeldakse, et hakka varakult toimetustega pihta. See on ääretult õige. Rahu saabumiseks on vaja lisaks sellele veel vaikset, mõttesse jäämise aega, et mõtiskleda selle erilise aja tähenduse üle.
Jõulud saavad oma tähenduse Jeesusest Kristusest, maailma päästjast. Tema tuli tooma rahu inimestele ja inimeste vahele, lõpetama vihkamist, vaenamist ja sõda ning rahutust iseenda sees. Kui me selle üle järelemõtlemiseks aega ei võta, siis valdab meid pettumus — jõulud möödusid, aga mina ei ole pühadest midagi saanud.
Osake näha rõõmu ka väikestes asjades
Vanasti oli pere jõulude ajal koos ja alles teisel pühal mindi külla või võeti külalisi vastu. See koosolemine oli vajalik selleks, et tunda pere kokkuhoidmist ja ühtsust.
See oli vaikne ja rõõmus aeg, kus tunnetati läbi jõululaulude laulmise, ühiste rääkimiste ja tegemiste kaudu Looja lähedust ja teise inimese erilisust. Seejärel oli jõudu minna jõuludest edasi, argipäevatoimetuste juurde.
Soovin sulle, et kõikide askelduste keskel võiksid leida aega mõtiskleda jõulude sõnumi üle, näha rõõmu ka väikestes asjades ja tunnetada seda, kuidas sind armastatakse. Jõulurahu täitku sinu südant!
i
MARKUS HAAMER, EELK Põltsamaa koguduse õpetaja
