Rahastati 32 keskkonnaprojekti

Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) toetab igal aastal keskkonnaprojektide elluviimist keskkonnaprogrammi kaudu. Seda tehakse kolm korda aastas ehk kolmes voorus. Teises voorus oli Jõgevamaa projektide hulgas 14 looduskaitse, kaks kalanduse, kuus riiklikku keskkonnateadlikkuse, neli maakondlikku keskkonnateadlikkuse, kolm veekaitse  ja kolm maakondlikku programmi. Suurima projektide arvuga looduskaitseprogrammi rahastati kogusummas 2 457 861.30 krooni.

Kõige suurema summa said Vana-Põltsamaa mõisa pargi kõnniteede katte uuendamise ( 1 594 146. 60 krooni), Põltsamaa linna reoveepuhasti rekonstrueerimise ja laiendamise (1 430 816 krooni)  ning Õuna küla vee- ja kanalisatsioonitorustike ehituse (1 139 806 krooni) projektid. Kolm väiksemat toetust said Kuremaa lasteaed-algkooli õppepäev Sagadi looduskoolis (5060 krooni), infovihik “Palamuse valla loodus” (5800 krooni) ja Pala mõisapargi hooldamine (6210 krooni).

Kokku esitati teise vooru 44 projekti. Rahastamist leidnute protsent on umbes 73%. Väljajäänutest ei vastanud osa nõuetele, teised ei leidnud Keskkonnaministeeriumi heakskiitu. KIK-i Jõgevamaa esinduse projektispetsialisti Enn Selgise sõnul on Jõgevamaalt esitatud projektide arv suhteliselt sarnane eelnevate aastatega. Sarnaselt teiste maakondadega on ka Jõgevamaal kõige aktiivsemateks valdkondadeks loodushoid, keskkonnateadlikkus (nii riiklikul kui ka maakondlikul tasandil) ja veekaitse.

“Jõgevamaa on võrreldes teiste maakondadega pigem keskmisest aktiivsem,” ütles Selgis projektide laekumise kohta. Esimeses voorus esitati näiteks 67 taotlust. Kõige populaarsemaks ongi osutunud just esimene voor. Vähim osalejaid on kolmandas, seda arvestatakse ka eelarve koostamisel. Selle aasta kolmanda vooru taotluste esitamise viimane tähtaeg on 16. juuli.

Projektispetsialist Enn Selgis tuletab meelde, et kõik KIK-ile esitatud taotlused peavad vastama Keskkonnatasude seadusele, keskkonnaministri 17. veebruari 2006. Aasta määrusele nr 13, (muudetud määrusega 26. juuli 2006 nr 55) ning KIK-i finantseerimise korrale. Maakonnas elluviidavate projektide taotlused tuleb esitada KIK-i maakondlikesse esindustesse, üleriigiliste projektide taotlused aga KIK-i Tallinna kontorisse. Lähemat informatsiooni saab kodulehelt www.kik.ee.

Talgud ja kunstifestival

 Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioon sai muuhulgas raha talgute korraldamiseks kaitsealustes Tapiku (24 560 krooni) ja Kassinurme pargis (49 200 krooni). Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni asedirektori Aita Saksingu sõnul on talgute maksumuse erinevus tingitud teha olevate tööde erinevusest. Näiteks erineb päris palju vanade puude väljajuurimise ja uute istutamise hind. Talgute eelarvesse on arvestatud ka transpordi- ja toitlustuskulud.

Jõgeva kunstikool on kogenud projektikirjutaja, ent KIK-ilt saadi seekord raha esimest korda. 102 420-kroonise eelarvega projekt ?Ilus praht? käivitus tegelikult juba enne, kui KIK-i nõukogu sellele raha eraldamise otsustas: projekti raames viidi nimelt juunis läbi üle-eestiline eelprofessionaalse kunsti festival.

?Sama projekti raames anname välja ka kalendri, mille kujunduses kasutame kunstiõpilaste keskkonnateemalisi taieseid,? ütles projektijuht, Jõgeva kunstikooli direktor Anne Nurmik. “Kui me poleks KIK-ilt raha saanud, oleks kalendri ilmumine edasi nihkunud. Praeguste plaanide kohaselt ilmub see uuel õppeaastal ning sellega on kaasas ka töövihik.”

Jõesanitar vähk

Jõgevamaa Keskkonnateenistuse projekt ?Jõevähi uuringud ja asustamine Jõgevamaal? pälvis 48 000-kroonise toetuse KIK-i kalanduse programmist. Jõgevamaa keskkonnateenistuse keskkonnateabe spetsialisti Ulvi Selgise sõnul lastakse projekti raames Umbusi jõkke tuhat jõevähki. Välitööd toimuvad tänavu augustist septembrini, andmed analüüsitakse ja töö vormistatakse oktoobris. Tööd viib läbi vähiuurija Mati Kivistik.

 ?Jõevähil on väga tähtis koht veekogu ökosüsteemis,? ütles Ulvi Selgis. ?Arvukad vähiasurkonnad suudavad veekogus olulisel määral pidurdada taimede kasvu, mistõttu väheneb orgaanilise materjali settimine ja aeglustub veekogude kinnikasvamine. Jõevähi seisund on viimase sajandi jooksul oluliselt halvenenud ja riik on kohustatud rakendama vähi püsimajäämiseks kaitsemeetmeid.”

Viimati finantseeris KIK Jõgevamaa keskkonnateenistuse jõevähiprojekti 2004. aastal.

MTÜ Eesti Metsaselts saab KIK-ilt 202 503 krooni Elistvere loomaparki laudtee rajamiseks.

“Laudtee hoiab ära pinnase tallamise,? ütles Eesti Metsaseltsi esimees Kaupo Ilmet. ?Lisaks uuele laudteele rajatakse loomapargi 10. sünnipäevale pühendatud projekti raames õues õppimise nurk lastele ja pannakse etiketid õpperaja äärde jäävate taimede juurde. Teise projektiga saime raha loomapargi sünnipäevatrükiste ? infovihiku ja bro?üüri ?väljaandmiseks, kolmandaga Elistvere mõisapargi funktsionaalse tsoneeringu ja hoolduskava koostamiseks.?

2006.?2007. aastal on Eesti Metsaselts esitanud KIK-ile 41  projekti, rahastamist on neist leidnud umbes viiendik.

BERIT-BÄRBEL REBANE

blog comments powered by Disqus