Eile kohtus Jõgeva- ja Tartumaa majandusklubi liikmetega rahandusminister Martin Helme. Kõneaineks oli riigieelarve valmimine, strateegiliste maanteede välja ehitamine PPP-süsteemi põhjal, avaliku ja erasektori suhted ning muudki teemad.
Kohtumise avas majandusklubi president, riigikogu liige Aivar Kokk, kes märkis, et seekordselt mõttevahetusele on tulnud eriti palju huvilisi.
Rahandusminister Martin Helme tõdes, et riigieelarve koostamisega on olemasolevates raamides üsna hästi hakkama saadud. „Väga suure töö tegime ära sellega, et mitte ainult ei leidnud uusi tuluallikaid, vaid pressisime kulusid alla. Kui vaatame eelarvet, siis seal on kulusid, mis jooksevad aastast aastasse, kuid mille kohta keegi ei oska öelda, milleks need tehtud, milline on kasu. Nii ametnikud kui ka ministrid, kes lähtuvad poliitilisest poolest, vaatavad üle erinevaid kuluridasid.“
Martin Helme ütles, et rahandusministrina on tal hea koostöö riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Kokaga. „Meil mõlemal on vaade, et riik ei tohi olla ettevõtlusele vaenlaseks ja takistajaks. Ettevõtjate huvides tuleb mõelda, kuidas saab, mitte kuidas ei saa. Mõnede ametkondade esindajatele on see aga nagu hiina keel,“ nentis Helme.
Helme käsitles ka PPP-süsteemi (avaliku ja erasektori koostöö), mis kavandatud ennekõike neljarealiste maanteede ehitamiseks: „PPP-d kaalume ennekõike põhjusel, et ma ei näe, et Euroopas toimuks eelarvereeglite muutmine piisavalt kiiresti. Kui me räägime teede ehitusest: Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinn-Pärnu kuni Iklani, samuti Saaremaa sild, siis kulu peaks olema kuskil kaks miljardit.“
Pärast kohtumist ütles Martin Helme usutluses Vooremaale, et tal oli hea meel kohtuda inimestega, kes reaalselt Eesti riigi eelarvesse raha toovad. „Ettevõtlus on ju see, mille najal avalik sektor püsib. Selgitasin, mismoodi näen eelarve tegemist, kaasa aitamist ettevõtlusele. Käsitlesime ka investeeringute, maksude ja aktsiiside teemat. Tunnen teatavat muret, et meil ei õnnestunud eelarvesse piisaval määral panna põllumajandusele mõeldud top-up toetusi. Põllumajandust on aga võimalik toetada teiste meetmete, näiteks Maaelu Edendamise sihtasutuse, abil,“ rääkis Helme.
Ühtlasi pidas ta kohtumist vajalikuks. „Seetõttu, et Tallinnas nn klaastornis istudes Eesti päriselust mitte irduda.“
Ent kuidas tuleb rahandusministri töös kasuks ajaloolase haridus? „Ajaloolane teab, et minevikust tuleb õppida. See puudutab ka Eestit, eelarvet ja rahandust. Praegune olukord rahanduses on päris hea. Märgid, mis õhus on, näitavad, et ees seisavad keerulisemad ajad. Kuidas me peaksime käituma, kuidas ette valmistama, selles küsimuses tuleb ajalugu selgelt appi.“
JAAN LUKAS
